Boolero valmis selle aasta imeliselt soojal kevadel ja pabistasin väga, et kas tarvitamist üldse leiab. Aga imelised pildid on siin.
Sellel korral see kudumine nii lihsalt ei läinud. Kõik kokkulepped pruudiga tuli ümber mängida, sest taolise lõikega boolero puhul nagu mina tahtsin kududa, lihtsalt iga muster ei sobinud. Tegelikult võiks öelda, et mitte ükski eriti ei sobinud.
Nimelt olen kudunud endale ühe sellise tavalise, lihtsa lõikega boolero. Lahti seletatult tähendab see kootud salli, mille mõlemad varrukad on ringselt ja tagumine osa lihtsalt edasi-tagasi kootud. Aga seljas see küll hästi ei istu ja sellepärast tahtsin seekord millegi kantavamaga hakkama saada.
Muidugi meisterdasin lõike ja kudusin poolest tokist lõngast proovimustreid. Sealt me ühe välja valisimegi, kuid kududes selgus, et kasvatused ja kahandused lihtsalt ei ole perfektsed. Vähemalt mina neid küll vaadata ei suutnud.
Igasugu pilte sirvides oli näha, et taolise lõike puhul oli kasutatud väga lihtsat parempidist kudet, mille puhul silmuste juurde tekitamine ja kaotamine on suhteliselt probleemivaba. Sellist parempidise koega boolerot ma muidugi kududa ei saanud. Peale tohutult pikki vaagimisi jäin selle lihtsama koe juurde kus annab mängida üldmuljet lõhkumata.
Krae moodi serva kududes teadsin, et lihtsalt tavaline, äärde kootud kant hakkab kukla peal häirima, aga sellist sallkraed on võimalik maha keerata..
Lõng Drops Flora, vardad 3mm.
Fotograaf Liina Laurikainen
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar