Tagasihoidlik panus aastal 2017

Lambad on siin ja lambad on seal...

Kuna olen nüüd otsustanud kõik kudumid üles pildistada, siis nii neid järjest siis tulebki.

Ega ühel nädalavahetusel eriti üle ühe sessiooni korraldada ei jõuagi ja põhiline probleem on interjööriga. Kodus pilti teha ei taha, uksest väljas on pime ja selline pruunikashall värv igal pool, et tüüpilise eestlase tumedamapoolsed kehakatteid ei ole isegi näha mitte. Detailidest rääkimata.
Eks siis peab otsima kuskilt mingit sisu ja seekord lahendasin olukorra nii...

Sellist musta vesti oli mul ammu vaja. Üks selline universaalne mul oligi, aga paraku jäi see juba liiga trimmi. Ja seekord ei tahtnud ma mitte liiga peenikeste varrastega ja liiga keerulise mustriga midagi ette võtta, sest musta pealt teadupärast midagi suurt hiljem näha ei ole. Sellepärast on ka see mustade asjade talvine pildistamine ikka suht keeruline, kui ise just mingi hea fotograaf ei ole.

Lõng on ehtne Norra lambavill. Kogemata leidsin teise ringi poest. Hinda polnd muidugi ollagi. Takkajärele mõeldes oleks võinud kõik ära osta, lambavalget oli ka, sildid peal ja puha. Tõenäoliselt eelmise sajandi toodang, aga mine tea. Muud peale vesti ma sellest kududa ei oleks endale saanud, sest eks ta ikka tõeline lambavilla lõng ole, selline torkiv. Torkivat kampsunit ma kanda ei saaks, aga vest - see vastu ihu ei puutu.

Vardad sobisid 6mm-sed. Järjekordseid palmikuid ma teha ei tahtnud ja seekord langes valik nuppude kasuks. Tulidki sellised suured ja nähtavad. Sobiva mustri leiutasin ühe foto järgi ise ja vöökohal oleva palmiku idee viksisin maha. Seljaosal on ka selline palmikukeerd. Tundus hea mõte olevat, kui külgedele kahandusi teha ei taha. Ja oligi hea mõte, hoiab keskkohast paremini vormi.

Pildid tehtud Kamahouses enne etendust.

Nii saingi ühendatud nukuteatri lambaperest ja  lambavillase vesti pildistamise.

Siniste lilledega rätt

Uskumatu, aga hea tahtmise korral saab kõik kord pildile. See ongi vaid kätte võtmise asi.

Minu pika kirjutamis pausi tingis vana tehnika kasutuskõlbmatuks muutumine ja minu kõrgendatud nõudmised fotodele. 

Siin vaatamiseks Dropsi baby alpakast rätt, kootud aasta alguses.

Mõnus, pehme, enda kombineeritud mustriga. 

Minu rätimustrid peavad veel siiani olema ilma keskmise jutita st. kasvatamine toimub vaid servades. Sellepärast pean mustrid ise õigesse fassongi ümber joonistama. Pitsi kudusin kohe serva.

Venitamisel sain esmakordselt kasutada knit pro sallivenitusvardaid. Sallivenitus raami ma endale soetanud ei ole (ja enam pole vist vajagi) ja siiani toksisin kõik rätid ja sallid servapidi nõeltega plaadi külge kinni. Nüüd on palju lihtsam ja pitsi serv sai ilus teravatipuline. 

Lõnga kulus 250grammi. Mõõdud laiusesse 150cm, kõrgus 83cm. 

Vahtralehekirja beebitekk

Seekord siis beebitekk. 

Selle tekiga läks kuidagi väga kiirelt. Reedel ostsin lõnga, mõned tunnid nuputasin ja arvutasin ja teisipäeval oligi valmis. Vahepeal muidugi kudusin. Aga kogu aeg ma ka vardaid ei klõbistanud, pühapäev oli ikka hingamise päev. 

Alguses, teades tähtaega, plaanisin kududa mingit lihtsamat mustrit. Aga tundes ennast, oleks vist ikka igavaks läinud. Võtsin siis seni proovimata, aga südames kripeldava mustri vahtralehtedega. No ja kui ma juba kuduma hakkasin, siis taganeda polnud kuhugi. Esimese mustrikorra järgi arvasin, et see ei jäägi mulle pähe. Pidin kogu aeg rida realt jälgima, kui kaugel olen. Aga oh imet, kui algus tehtud ja on mille järgi kududa, siis lõpuks suutsin ikka peast kududa.

Äärepitsi nikerdasin jälle külge. Arvutamine on küll keerulisem, kui eraldi kootuna, kuid kui kudumine on valmis, siis on kõik. Ei mingit õmblemist enam.
Ette öeldes seisab praegu valmis kootuna üks rätt, millele plaanisin äärepitsi külge õmmelda. Eks näis, kuidas läheb. Tõenäoliselt peab varuma palju aega ja arvestama väikese vererõhu tõusuga.

Lõng Drops Baby Merino, mida kulus 5 tokki. Vardad 4 ja 5,5mm. Tekk tuli mõõtudes 95x95cm, nii et igati sobiv suurus, nii arvan mina.

Loodan, et selle all magaval beebil on mõnusalt soe ja ilusad unenäod.

Lilled lainetel - Flowers on Waves

Seekord juhtus siis nii, et segase peaga tegin veidi vale liigutuse ja postitasin ainult pildid. Asun siis vigade parandust tegema.

Alguses pidin sellise moega salli kuduma endale, aga see värv ei ole ikka päris see, mida mul endal vaja oleks ja sellepärast loodan leida talle parema omaniku.

Et ma raamatutest otse midagi maha kududa ei armasta, siis mustri kombineerisin muidugi ise. Äärepitsi koekiri oli olemas ja sinna otsa kavandasin ise jätkuks lilled. Nende kudumisel kasutasin paari enda leiutatud nippi, et äärepits ja keskosa ilusti kokku jookseksid ja ei tekiks sellist rahutut muljet, et veidi siit ja veidi sealt.

Salli põimisin kokku seekord keskelt. Sellisel moel said mõlemad otsad ühesugused ja lilled jooksevad ühtepidi. Minu arvates selline muster just nõudis sellist lähenemist.

Kuna olen ise igasugustele torkivatele asjadele küllaltki tundlik, siis valin alati ka lõngad, millest kuduma hakkan, võimalikult pehmed ja siidised.
Selle salli lõngaks kasutasin Drops`i Baby Alpaka Silk`i, mille koostises on luksuslikud Baby Alpaka ja Mulberry Silk. Ostetud Käsitööjaamast. Lõng on seekord veidi toekam ja seetõttu ka sall veidi kobedam.
Mõõtudeks 46x180cm.

Kuldsed liblikad - Golden butterflies

Seekord siis selline kullakarva sall.

Alustasin teist juba üsna ammu. Aga mõnikord lihtsalt ei lähe asi edasi ja siis tuleb ta lõpuks ikkagi käest ära panna ja paremaid aegu ootama jätta. Selline lugu oli ka selle salliga. Alustuseks seisis lõng ja lihtsalt ootas oma järge ja kui osa sallist oli kootud, siis edasi ei tahtnud töö kuidagi edeneda. Kerisin ta muidugi kokku ja panin silma alt ära uut tuhinat ootama. Päris üles ka ei tahtnud arutada, ikkagi suur töö oli juba tehtud. 

Mustri sätitasin seegi kord ise paika ja selleks on nn. Haapsalu salli ainukene koekiri, kus on kasutatud palmikuvõtet.

Mõõdud seekord 55x160cm.

Lõngaks ajatu, tuntud ja mõnus kanda - Rowan´i Kidsilk Haze.

Kaelas ja kõrvas on Vintaj Rose meisterdatud imelised ehted vanaemalt päranduseks saadud  väga vanadest merevaigust pärlitest.

The lace scarf is designed and hand knitted by me, but I used Haapsalu's Scarf Butterfly Pattern.

The lace scarf consists of Rowan Kidsilk Haze yarn.

Size 55x160cm.

Murueide kleit ehk roheline tuunika. Green tunic

Tegelikult oli plaan kududa endale veel üks tuunika külmadeks talvepäevadeks alles järgmiseks hooajaks. Aga lõng oli juba ootamas ja eks peas keerlevad  ideed ei andnud rahu enne, kui otsustasin proovilapi kududa. Isegi proovilapi!

Seekord oli see vajalik selleks, et raamatu koekirjadest on saanud väikest viisi kõrini ja seekord siis leiutasin ise endale just sobiva mustri. Kuna ma teiste valmismõeldud asju peaaegu üldse ei koo, siis mustreid ma ikka kasutan. Muidugi pidin selle ka paberile kribama, et kogu mõte ikka loogiliselt alt ülesse jookseks ja vahepeal silmuseid iseenesest juurde ei tekiks ega ära ei kaoks.

Ja kuna mõte tundus teostatav, siis asusingi asja kallale enne, kui head ideed peast ununevad.

Kuna üle pika aja soovisin kududa midagi värviüleminekutega lõngast, mis pidi samas olema muidugi ka soe, siis seekord valisin Dropsi Delight`i, mis pärineb Käsitööjaamast. Kulu veidi üle 250 grammi.

Kudumist alustasin alumisest servast ja kudusin nagu ikka ringiratast, vahepeal vaid veidi kahandasin ja kasvatasin.

Tuunika pikkuseks sai seekord 100cm. Proovisin oma kudumiskirge veidi pidurdada ja mitte kogu lõnga ära kududa ning arvestada ka tõsiasjaga, et selline raskemat sorti kudum kipub ikka pikkusesse venima.

Tänud tütardele ja kaasaelajatele! Ja muidugi ilusale ilmale!

Lumeliblikate ja pajulehtedega randmesoojendajad.

Nende randmesoojendajate lugu sai alguse tellija soovist saada kätte midagi loodusvalget ja pehmet. Mind omakorda piiras lõnga jämedus, sest midagi suurt ja kohmakat, mille sees käsi ei painduks, ei tahtnud ma kududa. Seekord jäi silm siis pidama Novita Florica valgel, puhtast villast lõngal.

Esimeste soojendajate legend ja pajulehekiri on sarnane nendele, mida ma juba eelnevalt olen kudunud. Seekord oligi eesmärk kasutada sama jämedusega lõnga ja kududa samade varrastega, et mitte jälle jalgratast leiutada.

Kuna lihtsaim viis midagi uut katsetada on rohkem ühesugust lõnga hankida, siis seekord krabasin poest kohe mitu tokki, et saaks veidi proovida.
Teistele soojendajatele kudusin siis pajulehekirja asemel "liblikad". Ka mustrite valik sellise väikese kudumistöö puhul on suhteliselt piiratud, sest peab see ju ära mahtuma normaalset mõõtu käe seljale.

Kolmandad randmesoojendajad alustasin juba ammu peas mõlkunud mõttega kasutada salli äärekirja.

Ja käeseljale nikerdasin jällegi pajulehekirja, aga seekord siis nuppudega, et harmoniseeruks äärepitsiga.

Need viimased randmesoojendajad on veel vabad. Soovi korral võta ühendust.

Those third pair of fingerless I started already long time ago with an idea to use lace edges. On te back of the hand I made Willow leaf Pattern, but this time with bobbles so it would harmonize with the edge lace.

All the fingerless are hand-knitted from 100% woolen yarn and designed by me.

Sirelikarva liblikakirja õlasall. Violet-colored butterflies shawl.

 Tellimustööna kootud sirelikarva õlasall on Filcolana Merci lõngast, mis ostetud Käsitööjaamast. Sisaldab võrdsetes osades merinot ja puuvilla. Olen sellest ennegi kudunud, on väga mõnus ja pehme ning sobib kandmiseks nii suvel kui talvel.

 Keskosa liblikakirja kudumist olen ka enne katsetanud ja mulle tundub see imeliselt ilus. Mustri kujundasin ise kolmnurka ja see pärineb raamatust "Haapsalu sall". Raamatu andmetel on see ainuke Haapsalu salli kiri, mille kudumisel kasutatakse palmikuvõtet.

 Äärepitsi kudusin kohe külge ja arvestades varasemaid kogemusi tegin veidi ümber. Sai päris lopsakas teine.
Kudumisel kasutasin vardaid nr.4,5 ja nii kulus lõnga 4 tokki. Seekord tuli valmis laiuseks 160 cm ja kõrguseks 100cm.

Ka satsiseelik on valminud omaenda kätetööna.