Kevad tuleb

 Ennem

Pool päeva hiljem

Et mõnus oleks...

Lõppude lõpuks sain valmis ka oma toolipadjad.

Miks see kõik küll nii kaua aega võtab? Hakkasin ju neid ruute heegeldama juba peale Adele voodikatet. Aasta oli siis 2013 ja mul olid hoopis teistsugused toolid.

Aga kui midagi tegema hakkad, siis tavaliselt on ju materjal olemas, aga igasugu jääkide kasutamisel jääb harilikult ikka midagi puudu. Nii ka minul. 

Kuna olen kõva taaskasutaja, vähemalt enda arvates, siis selle valkjas-beežika lõnga sain oma liiga tihkelt ümber olevast särgist, aga sellest jäi muidugi puudu. See oli mingi Novita puuvilla-viskoosi segune lõng, mida enam ei toodeta ja mille sarnast ma terve aasta otsisin ning õnneks lõpuks enam-vähem sarnase ka leidsin.

Kõik teised lõngad on puuvillased ja nendest vaid beeži ostsin juurde, oranž oli olemas ning ülejäänud on Adele voodikatte ülejäägid. Eks need tuli ju ka ära kasutada, sest neid ju muudkui tekib juurde.

Siis kui kõik valmis oli heegeldatud, hakkasin porolooni otsima. Sellel hetkel seda õhemat, 2cm, ei müüdud kusagil. Ja ega ma iga päev ka ei viitsinud selle peale mõelda. Nii see teine aasta möödus.

Nüüd, kui olen poolikute tööde lõpetamise erilise tähelepanu alla võtnud, siis läksin uuesti porolooni otsingutele ja sellel aastal ma need ka leidsin. Ja siis... lõikasin ühel neist liiga suure jupi küljest ja pidin uuesti poodi minema.

Õnneks olid vähemalt mingid valged padjakatted kunagi pooleldi valmis õmmeldud, ei tea küll milleks. Neist sai kerge vaevaga poroloonide ümbrised ja siis oli vaja vaid poolt üksinda olemise päeva ja küljed kokku heegeldada.

Ruutude skeemid raamatust "200 heegeldatud ruutu...". Ruudud heegeldasin pealtpoolt kokku ja padja servad väljapoolt kokku. Ühele padjakattele kulus lõnga umbes 200gr.

Nii lihtne see ongi.

Yupi tekk

Nagu näha, lõppesid minu kirjutised koos eelmise aasta viimaste päikesekiirtega. Eks see kripeldab mul sees, sest kudunud olen ma kogu aeg, aga see pildistamine ... Ja enamus kudumeid tundusid teistele näitamiseks liiga tavalised. Asun nüüd viga parandama.

 Sügisel oma lõngavarusid tuulates leidsin ikka igasugu kõrvale pandud jääke. Ja nagu teada, ega nendest jääkidest midagi eriti kududa ei saa, sest alati jääb midagi puudu ja siis tuleb jällegi varusid täiendada. Vähemalt nii kehtib see minu puhul. 

Midagi paremat ma sellel hetkel välja ei mõelnud, kui üks korralikkude mõõtudega korralikust materjalist soe tekk. Sellest tuli üks ühe koha peal kootav töö, sest lõpuks ole see päris suur ja  raske.

Alustuseks valisin välja sellised värvid ja muidugi jäi kõigest puudu. Otsisin siis siit ja sealt materjali juurde st. midagi harutasin ülesse ja ka taaskasutusest sain paar väga head tuttuut lõnga juuurde. 

Kudusin sisse kõik piisavalt pikad jupid. Rea algusesse ja lõppu leiutasin mingi võtte, et narmas üles ei hargneks ja nii ma rida realt seda leiutasin ja kudusin. Peenema lõnga puhul kudusin 2 otsa kokku.

Vardad 7mm, 200 silmust. Mõõdud tulid 150x150cm ja lõpuks kaalus tekk 1600gr.

Magada selle teki all on väga mõnus ning soe ja lapse lemmik on see ka, eriti kui teleka ees lebada on vaja.

Bullerby voodikate

Vastu kevadet pühendasin ühe tubli kuu heegeldamisele. No ja ega ma väga kõva heegeldaja ei ole ka. Seekord sai asi alguse kahest oma aja ära elanud särgist, mis olid kootud puuvillasest Capri lõngast. Üks neist  laimiroheline ja teine fuksiaroosa. Harutasin nad üles, sest olin nende tõstmisest ühelt kapi riiulilt teisele juba üsna tüdinenud. Ühe sõnaga  - nad olid ees. Eks ma olin neid vaadates iga kord mõelnud, et mida uut võiks neist teha. Lõnga polnud ju palju, üks kaalus vaid 250gr. 

Siis tuligi selline pikaajaline projekt pähe - et kui midagi muud teha pole, siis heegeldan muudkui neid lappe. Aga läks nagu alati. Ega ennem rahu ei saa, kui tervik silme ees terendab.

Mustrid võtsin raamatust "200 heegeldatud ruutu".

Lapid valisin lootuses, et ma vähemalt fuksiaroosat ega laimirohelist juurde ostma ei pea, aga siiski ühe rohelise toki pidin veel hankima. Ja peale selle muidugi valget ja kollast ja heleroosat ja veel ühte rohelist. Igastahes käisin kord nädalas varusid täiendamas. Kokku liites kulus lõnga umbes 1600gr, veidi jäi muidugi järgi ka, aga õnneks mitte mingeid uusi suuri kuhjasid. Kokku heegeldasin 117 ruutu 3 variandis. Eks mustrite valimisel olid orientiiriks ikka olemas olevad lõngad.
Voodikatte mõõdud tulid 170x 120cm.

Ruutude kokku panemisel eelistasin pealt poolt kokku heegeldamist ja ega ma midagi paremat leiutada ei oleks osanud. Heegeldasin valge ruudu poolt neli värvilist ruutu külgepidi valge ruudu külge. Minu meelest jäi väga korrektne.

Äärepitsi võtsin kuskilt raamatust, aga pidin selle siiski veidi ümber tegema.

Voodikatte õnnelik omanik on Adele. Voodi disain tema emalt  Hannalt.

Advendilaat

Minu postituste vahed hakkavad ikka väga pikaks venima, mis muidugi ei tähenda, et käed rüpes istutakse. Mõni päev pole istudagi aega.

Viimased nädalad on läinud Normani väikese kooli advendilaada meistrikoja ettevalmistamise tähe all. Nüüdseks on see tore üritus möödas. Kuna sellel aastal toimetasime esimest korda, siis pabistamist ikka oli, et mida teha ja kas keegi meisterdama ikka tuleb. Aga ... huvilised ei mahtunud laudade taha ära ja arvan, et mõned lapsed oleksid sinna tahtnud jäädagi.



Plaani hakkasin küpsetama peas peaaegu kohe. Enam-vähem oli teada ka sihtgrupp. Kuna koolis on esialgu vaid kaks klassi, siis pidid tööd olema jõukohased just sellele vanusele. Ja meisterduse pidi valmis saama ikka poole tunniga.
Laadal tegime origamit, meisterdasime kaarte ja jõulupuu ehteid ning viltisime. Minu südameasjaks jäi põhiliselt viltimine, teisi tegevusi vedasid teised tublid emmed ja abikäsi oleks olnud vaja veelgi enam.

Alustuseks tuulutasin veidi oma pead ja käsitöökirstu ning lappasin kahte raamatut. Sellest õnneks piisas. Minu proovitööd ehk näidised on sellel esimesel pildil. Enamus asju on vilditud, vaid see kuuseke on tehtud taaskasutusmaterjalist.
No neid vildipalle olen ennegi ise meisterdanud ja nii ka seekord. Kui mõte kinni jooksis, siis võtsin kausi sooja veega ja seebi ning kukkusin kuule veeretama. Vorpisin neid terve korvikese täis ja muidugi tuli sellise koguse peale hulga paremad võtted, kui seni olin kasutanud. Vildipallidest sai teha helkureid, võtmehoidjaid, kuusekaunistusi ja juuksekumme.
Järgmiseks proovisin seda poes müüdavast valgest materjalist kuuli viltida. Mul oli mingist ajast järgi üks munakujuline ja eks ta selline siis tuligi. Seni olin ka selliste ruumiliste kujundite sisu ise viltinud, aga noh see on ikka metsik töö ja ühtki last ei saa selleks sundida.
Ja siis need südamed. Sellisel viisil vilditud kujunditest saab teha ka prosse. Meenuski, et juba eelmisel õhtul, kui koolimaja korda sättisime, jõudsid mõned tüdrukud viltimisega juba algust teha ja siis valmis ka üks pross.
Selle kuusekese valmistamiseks vajalikud detailid lõikasin välja, siis kleepisin vaid kokku, pärlid peale, pael taha ning valmis ta oligi.  Taaskasutusest kirjutan varsti ühe pikema jutu, aga see tuleb peale jõule.

 Selline nägi välja meie meistrikoja üks laud. Nagu näha on selle ümbrus paksult rahvast täis ja nii mõnigi kord pidid mõned ennast jõuga teiste vahele kiiluma.  Pildilt on puudu vaid mõned issid, kes tegid oma esimesi samme viltimises.

Oli väga tore laupäev!

Jõulusokk

Oli kord üks ilus punane kampsik sik-sakkide, palmikute ja nuppudega. Aga kandmiseks ta eriti ei sobinud, sest talle meeldis torkida. Lõppude lõpuks sai tema vaatamisest ja hoiustamisest villand ning ta harutati üles.

Teisel ringil on lõng kootud juba kaheks vestiks ja sääristeks, aga kotitäis kerasid on veel alles.

Otsustasin siis nendest ühe jõulusoki valmis meisterdada. Mõeldud - tehtud.

Lõng on Novita Superwash (on kuri kahtlus, et sellist nad enam kindlasti ei tooda), kulu 90 grammi ja vardad nr.3. Kudumisel tegin paar mittetraditsioonilist võtet, et muster kulgeks ilma silmaga nähtavate jõnksudeta.

Arvan, et üllatusteks toomiseks sobib ikka ja ehk tuleval aastal jõuab neid veel kududa.

Korvid

Tegin prooviks väikese taaskasutus projekti. Et kas kannatab vanutada ja õmmelda ja jälle vanutada. Iseenesest kogu tegevus õnnestus, aga oli päris töömahukas ja aeganõudev. Just eriti see vanutamise pool.

Esialgu tulid sellised lihtsamad korvid, aga peas keerleb plaan midagi erilisemat teha. Esialgu jääb see siiski plaaniks, sest aknalaud on täis poolikuid projekte, mis tuleks siiski ennem lõpetada.

Heegeldused

Laudlina - tablecloth
Mõnus töö selliseks puhuks, kui pea tühi ja uued ideed ning mõtted tahavad selginemist.
Heegeldasin seda lina vahelduva eduga terve pika talve, aga sai ka suur ja mõnus. Kasutada imehea - ei kortsu ja seetõttu ei vaja ka triikrauda.

Viltimine - feltmaking

Toolipadjad - chair cushions

Võtmehoidjad - keychains




Kohvikannu soojendajad - coffeebot warmers