Esmaspäev, 21. veebruar 2022

Kaua tehtud kaunikene. Kindad.

Nagu näha olen sellel aastal spetsialiseerunud väiksematele esemetele, mis tegelikult ei ole vähem töömahukad, vaid mõnikord isegi keerulisemad ja aeganõudvamad kui mingi tänapäevase kampsiku valmis kudumine.


Need kindad on kootud Paistu kirikinnaste ERM A 509:2859 järgi Anu Raua keskuse toetuseks.

No oli ikka pusimist ka. Kuna mul ERM-i originaalkindaid aega uurima minna ei olnud, siis siiani on mõistatuseks, kuidas vanasti pikki lõngajookse seoti, et neid pealtpoolt üldse aimatagi ei ole. Minul see 100% ikkagi ei õnnestunud. Alguses lootsin kogu aeg muudkui paremat tulemust saada ja seetõttu kudusin esimest kinnast kuni pöidlani oma kolm korda. Siis veendusin, et minul antud hetkel tehniliselt paremaks minna enam võimalik pole ja kudusin kindad külma kõhuga lõpuni.

Lõng 12/2 ja vardad 1,25mm.





ERM-i kindanäitus


Järgmised kaks kindapaari on kootud Lihula sõrmkinnaste ERM A 447:261 ja ERM A 566:556 järgi.

Esimese paari kirjeldus on Liivi Vainu raamatus "Läänemaa sõrmkindad", kust sain ka muid kasulikke näpunäiteid. Nagu alati, tegin väikesed muudatused: võtsin peenemad vardad ja alustasin rohkemate silmuste arvuga. Aga 5 linnu asemel tegin esimestele kinnastele neid kõigest 4. Tõenäoliselt pabistasin ette, et kas kõik linnukesed ikka ära mahuvad ja et ma ei peaks midagi hiljem harutama hakkama, kuna kindad liiga suured tulid. Lõng 8/2, vardad 1,25mm.

Teisi kududes olin juba julgem ja mahutasin 5 lindu kinda peale ära. Nendele kinnastele tuli joonistada ka muster. Vardad võtsin seekord 1,5mm.

Parajalt arvutamist jätkus mõlema kindapaari kudumisel.






Üleüldse tundub mulle sokkide kudumine koos mustri kavandamisega tunduvalt lihtsam kui isegi tavaliste kinnaste n.ö. järgi kudumine. Et kas ikka paraja laiusega ja kas pöial on õiges kohas ja kas sõrmed on nii pikad kui vaja jne., jne.

Ühed poolikud "luukered" seisavad juba aasta aega, puudu ainult kaks pöialt. Midagi peaks ennem vist manustama, et need ikka lõpetatud saaksid.


Kolmapäev, 9. veebruar 2022

Kaua tehtud kaunikene. Sokid ja sukad.

Sellel talvel olen püüdnud süüvida vöökirja ainetel kootud sokkide kavandamisse ja kudumisse. Nimelt on seda teadmist vaja ka õpilastele jagada ja selleks pead kõik ilu ja valu omal nahal läbi kogema.

Vöökirjad valisin mind kõnetanud kihelkondade järgi ja ka sealt pidin omad valikud tegema, sest mida suurem muster, seda tõenäolisemalt on tervet mustrikorda keeruline sokile paigutada. Mina mingeid poolikuid mustreid, olgugi soki siseküljel, näha ei tahtnud.

Essana kudusin paari sokke Kirbla vöökirja ainetel, aga need tulid paraku sellised, mis sobivad vaid näidiseks või siis päris väikese lapse jalga. Millegipärast tulid suht kitsad. Aga loll, kes oma vigadest ka ei õpi.

Järgmine paar mida alustasin, olid Kuusalu vöökirjaga (ERM 12722) sokid.
Ja mis juhtus? Ma ei teinud värvikindluse katset, sest minu meelest ei ole minu maavillased lõngad veel ükski värvi andnud, aga voilaa, seekord see juhtus. Süüdistada ei ole kedagi, vaatamata sellele, et koolis kordan nagu mantrat - kui ei taha, et midagi nässu keerad, tee värvikindluse katse.
Aga ilusad sellegi poolest. Lõng 8/2, vardad 1,75mm. Sokid koon suhteliselt tugevalt, et pärast ei peaks nõeluma.
Juba möödunud sajandi alul Rabivere rabaleiu tekstiilikatkeid uurides jõuti tõdemuseni, et ...Undruk oli mitmest kohast paigatud. Riidetükid lasevad oletada, et tolle aja eestlanna oli hea tikandustöö tundja, kuid nõelumise kunst oli talle peaaegu võõras.
Mina olen selle viletsa nõelumise geeni kandja.




Kolmas sokipaar. Kootud Karula vöökirja (ERM 1184:2) ainetel. Kuna mul leidus suurem kogus sobivat endisaegset Jõgeva beežikas-hallikat lõnga, siis seekord valisin valge asemel põhitooniks just selle. Veidi hirmutas ka see karjuv roheline, aga kokkuvõtteks jäin rahule.

Lõng 8/2, vardad 1,75mm.






Neljas paar. Jõelähtme vöökirjaga (ERM 4716). Tundub, et väike vilumus hakkab tekkima. Julgesin juba veidi teistsugust äärekirja vöökirjale juurde klapitada. Eks see ole puhas matemaatika.
Lõng jällegi 8/2, vardad seekord 1,5mm.



Kõik minu sokid on enam-vähem vöökirja päritoluga samale kihelkonnale vastava kannatüübiga, aga sokkide otsad enamalt jaolt nn viltuse otsaga. Mulle isiklikult tundub selline variant paremini sobituma saapasse.