Pühapäev, 31. oktoober 2010

Pisikesed põlvikud

Siin kahed põlvikud.
Kootud Novita Woolist varrastega nr.3. Mustrit mingit polegi, on vaid kindel süsteem, kuidas kududa ja kahandada. Et sellised põlvikud lonti ei vaju, on selgunud nii oma kui teiste kogemustest ja eks sellepärast ma neid suht ühesuguseid vorbingi, kuni midagi veel ideaalsemat pole välja mõelnud või mõeldud.



Need veidi väiksemad.
Loodetavasti väikesed kandjad ja nende emme on rahul.

Väike lilla vest

Väike, aga vajalik vest põhjamaalase talvevarustuses. Pildistamine sooritatud nii öelda mööda minnes, sellest ka selline kodune taust.

Kootud Titan Wool Winner lõngast, mida kulus 110 grammi. Soonikud kudusin varrastega nr.3 ja mustriosa nr.3,5-ga. See lõng sobib hästi vestiks, aga mitte kampsikuks, sest mulle isiklikult tundub, et on päris parajalt torkiv.


Täpselt ei teagi mis mustri nimi on - vist kärjepind. Kasutasin palmikuvõtet ja kudusin kõik read parempidi. Ma nimelt harrastan ringselt kudumist, sest siis on lõngajuppe, mida peita, poole vähem. Kuna minu isu saab tavaliselt otsa kudumise lõppemisega, siis olen viimistluse värgi püüdnud endale teha üsnagi meeldivaks, et kogu kudumine sellepärast kuhugi aknalauale tolmu koguma ei jääks.

Lehemustriga müts

Kulub kõigest paar kuud ja ongi müts pildil. Nagu näost näha, ei ole see kerge ettevõtmine, kohati tundub, et kudumine on ikka tunduvalt lihtsam.
Esimese sellise lehemustriga mütsi kudusin juba paar aastat tagasi, kuid siis ei kuulunud minu kudumise juurde blogipidamine. Kogu kudumistöö sünteesisin omast peast ja olen seda mütsi ajapikku täiendanud. Ikka vastavalt vajadusele kord laiusesse, kord pikkusesse.
Selle mütsi kudusin Cervinia Merino lõngast (minu lemmik merino lõngadest), mida kulus veidi üle 60 grammi, vardad olid nr.3. Muster teada-tuntud lehemuster, mida on päris mõnus kududa ja mis sobib ka mütsiks ideaalselt, sest lõpetus kulgeb kuidagi loomulikult ja lihtsalt.
Olen selliseid mütse kudunud oma 5-6, aga jõuad sa siis kõiki neid pisikesi asju pildistada.

Teisipäev, 12. oktoober 2010

Tark ei torma

Kuna praegu on käsil mitu kudumisprojekti korraga, siis ka nende valmimine toimub enam-vähem üheaegselt. Ja siis tulevad ka jutud ja pildid.
Olen otsustanud hoida töös mitu asja korraga, et oleks mõni nuputamise ese, mõni omaette kudumise ese ja mõni teleka ees kudumiseks. Muidu on ikka nii, et kui head lahendust kohe ei tule, kulub jupp aega ikka arutule katsetamisele ja harutamisele.
Ja et kudumissõltlase ohvreid peab ka vahete-vahel piinama, siis tähendab see sageli ootamist, millal keegi jõuab proovi tulla. Aga ka see aeg tuleb ju sisustada. Siis on hea võtta üks poolik kudumine ja oma närve rahustada.
Nii et - TARK EI TORMA.

Liisa triibukampsun

Mis siin ikka pikalt pajatada. Nagu allolevalt pildilt näha, jälle triibukampsun. Seekord veidi suuremale piigale ja kootud perspektiivitundaga, et jätkuks ka järgmiseks aastaks. Eks näis kui ruttu Eesti lapsed eest ära kasvavad.





Lõngaks enamjaolt Schachenmayri Extra Merino - 100% meriinovill ja valgeteks triipudeks Cervinia Super Tajmahal - kašmiiri, siidi ja merino superfine segu. Seda sellepärast, et ühte lõnga lihtsalt valget ei olnud.


Kudusin varrastega nr.4. Triibustik ja soonestik on ise sünteesitud.
Lõnga kulus 300 grammi ja seekord olid värvid ning kogused kindlaks määratud. Ma lihtsalt pidin sellega arvestama ja tulemus on siin.


Kevadised pibod

Siin on kaks juba kevadel kootud mütsi. Normanit näen sellega iga päev ja mõtlen, et tuleks pilt teha. Aga siis kui on käes fotokas, ei meenu mulle mu enda tehtud tegemised kohe mitte kuidagi ja jälle jääb pilt vormistamata.


Selle mütsi kudumisel kasutasin Cervinia Merino Superfine lõnga ja vardaid nr.3. Lõnga kulu umbes-täpselt 40 grammi. Kannatab kanda mitu hooaega.


See pilt on tõesti kevadel tehtud.
Aga oma üllatuseks avastasin, et lõngaks hoopis nn. Haapsalu salli lõng, mida minu varudes on kahjuks küll mitu otsa kokku kerituna päris paras ports. Olen neid aegamööda laste kampsuniteks kudunud, sest sellist vaeva nagu ennemuistsetel aegadel varrastega nr. 2,25 ei ole enam jõudu ega tahtmist suuremat kudumist ette võtta.

Korvid

Tegin prooviks väikese taaskasutus projekti. Et kas kannatab vanutada ja õmmelda ja jälle vanutada. Iseenesest kogu tegevus õnnestus, aga oli päris töömahukas ja aeganõudev. Just eriti see vanutamise pool.




Esialgu tulid sellised lihtsamad korvid, aga peas keerleb plaan midagi erilisemat teha. Esialgu jääb see siiski plaaniks, sest aknalaud on täis poolikuid projekte, mis tuleks siiski ennem lõpetada.