Järvamaa sukad

                                

Võtsin kätte Anu Pinki raamatu "Sukad ja sokid", kindla plaaniga kududa teleka vaatamise  kõrvale ühed lihtsad villased sokid. Valged, soojad ja pretensioonitud. Mõtlesin küll, et kui väga igav hakkab, lisan ehk mõne vöökirja, aga see pidi olema ka kõik.

Leheküljelt 147 jäid silma Järvamaa poolikud sukasääred (PM 352 E 77). Lappasin oma lõputuid märkmeid, alustamiseks soovitatud 100 silmust tundus täitsa sobiv ja töö läks lahti.

Kudusingi mõlema soki esimesed mustriosad valmis, siis juhatas raamat mind vihjega edasi: keera hoopis leht tagasi ja leiad sarnased, tundmata päritoluga sukad (ERM A 509:3262), mis on säilinud varbaotsani.

Sel hetkel käis klõps – miks piirduda sokkidega, kui siit annab välja venitada uhked sukad? 

                                 

Ja kuigi inspiratsiooniallikaks olnud sukasääred on linased, siis tervenisti säilinud sukad on villased ja see sobis minu tööga imeliselt. 

Kahandused arvutasin isikliku sukalõike järgi ja sukajuti võtsin linastelt sukkadelt, oli põnevam. Kiilkanna kudumine üle pika aja oli ka väike väljakutse.

Vardad 1,75 mm, lõng Texrena. 

Inspiratsioon

Sukad, naiste, ERM A 509:3262/ab, Eesti Rahva Muuseum
(http://www.muis.ee/museaalview/506514)

Sukasäär, PM _ 352 E 77/a, Järvamaa Muuseum
(http://www.muis.ee/museaalview/1698389)

Pärnumaa sukad

Pärnumaa sukad

Need sukad sain endale kudumiseks siis kui omanik oli nendega ise juba algust teinud. Ega see kõige mõnusam töö ole teiste alustatut jätkata, sest kudumise tihedus tuleb ju eelneva kuduja järgi paika sättida. Mina pidin veel tihedamalt kuduma kui ma harjunud olen.

Üks sukk, millel oli ka juba veidi mustriosa kootud, läks harutamisele kuni ühevärvilise alguseni. 

Ja kuna sobivalt oli just Pärnu reis plaanis, siis leppisin muuseumiga kokku ja käisin neid katkeid  Pärnu Muuseumis ka ise üle kaemas, et kas ikka on sellised nagu Muis-i fotolt paistavad.

Sukkadele kudusin tallakahandusega kannad ja  viltuse otsakahandusega otsad.

PäMu _ 12014:1 E 111:1/T

Lõngad igasugu masti: Saaralt 10/2 ja Raasikult 8/2 ja Teksrenalt 7/2. Kõik veidi eri jämedusega, see oli ka omaette väljakutse. Sukad kaaluvad peaaegu 200gr. Vardad 1,5mm.

Kui sukad uuritud, käisin Pärnumaa rahvarõivaste näitusel, kust leidsin peale rahvarõivaste ja muude huvitavate juttude ka mõne paari toredaid valgeid mustrilisi sukki.

Lõpuks käisin asjaolude kokkulangemisel ka raamatuaasta vaiba tikkimisel. Kuna seal oli juba suur töö tehtud ja mul palju aega ei olnud, siis asusin lihtsalt tühje kohti tikkima. 

Aga kui töö teist pidi keerasin pidin kreepsu saama. Seal olid sellised puntrad, et tõenäoliselt viimased tikkijad saavad ainult neid otsi peita. No ikka väga kole oli.

Kevadele vastu

Viimasel nädalal on tekkinud tunne, et enne suurt suve külastab meid ka kevad. Sellepärast otsustasin enda ja teiste säärevarjude tagavara täiendada. Esimesed prooviks endale ja järgmised siis teistele. Esialgu tundub küll, et projekti nimi võiks olla APPI SAJAJALGSELE, sest pealtnäha väikesed asjad, aga aega võtavad omajagu või tundub see ainult mulle nii.

Lõngaks peenvillane, mitu otsa koos ja abiks sukavardad nr.3. Pikkust ka omajagu, umbes-täpselt 50cm.

Kuna esimesed säärised tulid enam-vähem vastavalt ettekujutusele, siis järgmised on kootud samal põhimõttel, vaid rombide ja palmikute vahekord on teine.

Pisikesed põlvikud

Siin kahed põlvikud.
Kootud Novita Woolist varrastega nr.3. Mustrit mingit polegi, on vaid kindel süsteem, kuidas kududa ja kahandada. Et sellised põlvikud lonti ei vaju, on selgunud nii oma kui teiste kogemustest ja eks sellepärast ma neid suht ühesuguseid vorbingi, kuni midagi veel ideaalsemat pole välja mõelnud või mõeldud.



Need veidi väiksemad.
Loodetavasti väikesed kandjad ja nende emme on rahul.

Põlvikud Normanile

Et ma nüüd talve just ootaks, aga siis kui ta lõpuks saabub, on juba hilja midagi tegema hakata.
Kudusin lapsele pikad põlvikud, mis on eelnevate aastate ja laste peal testitud ja seisavad hästi jalas. Lõng - Austermann Step, vardad 2.5.