Minu postituste vahed hakkavad ikka väga pikaks venima, mis muidugi ei tähenda, et käed rüpes istutakse. Mõni päev pole istudagi aega.
Viimased nädalad on läinud Normani väikese kooli advendilaada meistrikoja ettevalmistamise tähe all. Nüüdseks on see tore üritus möödas. Kuna sellel aastal toimetasime esimest korda, siis pabistamist ikka oli, et mida teha ja kas keegi meisterdama ikka tuleb. Aga ... huvilised ei mahtunud laudade taha ära ja arvan, et mõned lapsed oleksid sinna tahtnud jäädagi.
Plaani hakkasin küpsetama peas peaaegu kohe. Enam-vähem oli teada ka sihtgrupp. Kuna koolis on esialgu vaid kaks klassi, siis pidid tööd olema jõukohased just sellele vanusele. Ja meisterduse pidi valmis saama ikka poole tunniga.
Laadal tegime origamit, meisterdasime kaarte ja jõulupuu ehteid ning viltisime. Minu südameasjaks jäi põhiliselt viltimine, teisi tegevusi vedasid teised tublid emmed ja abikäsi oleks olnud vaja veelgi enam.
Alustuseks tuulutasin veidi oma pead ja käsitöökirstu ning lappasin kahte raamatut. Sellest õnneks piisas. Minu proovitööd ehk näidised on sellel esimesel pildil. Enamus asju on vilditud, vaid see kuuseke on tehtud taaskasutusmaterjalist.
No neid vildipalle olen ennegi ise meisterdanud ja nii ka seekord. Kui mõte kinni jooksis, siis võtsin kausi sooja veega ja seebi ning kukkusin kuule veeretama. Vorpisin neid terve korvikese täis ja muidugi tuli sellise koguse peale hulga paremad võtted, kui seni olin kasutanud. Vildipallidest sai teha helkureid, võtmehoidjaid, kuusekaunistusi ja juuksekumme.
Järgmiseks proovisin seda poes müüdavast valgest materjalist kuuli viltida. Mul oli mingist ajast järgi üks munakujuline ja eks ta selline siis tuligi. Seni olin ka selliste ruumiliste kujundite sisu ise viltinud, aga noh see on ikka metsik töö ja ühtki last ei saa selleks sundida.
Ja siis need südamed. Sellisel viisil vilditud kujunditest saab teha ka prosse. Meenuski, et juba eelmisel õhtul, kui koolimaja korda sättisime, jõudsid mõned tüdrukud viltimisega juba algust teha ja siis valmis ka üks pross.
Selle kuusekese valmistamiseks vajalikud detailid lõikasin välja, siis kleepisin vaid kokku, pärlid peale, pael taha ning valmis ta oligi. Taaskasutusest kirjutan varsti ühe pikema jutu, aga see tuleb peale jõule.
Selline nägi välja meie meistrikoja üks laud. Nagu näha on selle ümbrus paksult rahvast täis ja nii mõnigi kord pidid mõned ennast jõuga teiste vahele kiiluma. Pildilt on puudu vaid mõned issid, kes tegid oma esimesi samme viltimises.
Oli väga tore laupäev!