Neljapäev, 18. märts 2021

Lõpuks ometi - ühe korraliku talve kampsun

Lõpuks ometi oli võimalik leida aega aastaid plaanis olnud kampsunile ja ka nautida selle kudumist. Sellist aran tüüpi lõnga otsisin mitu aastat - päriselt. Kord polnud värv sobiv, siis jälle oli koostis liiga karm või sünteetiline või hoopis oli hind üle mõistuse kallis.
      

Selle konkreetse lõnga hankisin ka kahest erinevast kauplusest, sest kummaski seda  minule piisavat kogust ei olnud ja juurde tellida ka ei saanud, sest tootmisest on see lõng maha võetud. Siit muidugi see igivana probleem, et miks üks värv lõnga on otsakorral, kui teisi värve on riiulid paksult täis. Eks ikka sellepärast, et inimesed kipuvad ostma just seda värvi lõnga, millest on kootud ka kaupluses olev näidis. Ha-haa, mina ka! Kohe varsti räägin...


Selle erinevatest kohtades hankimise puhul natuke ikka pabistasin, et erinevad partiid ja võib olla toonivahe, aga seekord ei olnud see eriti aimatav ja ma ikka nii tahtsin seda lõnga, et lootsin mingi hea lahenduse leida töö käigus. Lõppude lõpuks oli mul  mõlemast partiist piisav kogus, et seda kuidagi edasi kombineerida.
Olen nende erinevate lõngapartiide suhtes üpris tundlik ja koolis õpetades rõhutan ka enamasti seda, et kui lähed lõnga juurde ostma, siis värvi võid ka silma järgi meeles pidada, aga partiinumber peab kindlasti kusagil fikseeritud olema. See on väga oluline, eriti kui tegemist on  ühevärvilise kudumiga.
Kõige sellega seoses meenus sündmus minu kudumistee algusest. Tegin ühte tellimustööd, ühevärvilist, mille lõng saabus minuni paberkotiga. Muidugi võtsin kõige pealmise, 100 grammise vihi ja töö läks lahti. Teise vihiga alustades ja toonivahet nähes selgus, et just see kõige pealmine viht oli AINUKESENA teisest partiist. Otse loomulikult polnud selle valmis kootud tükiga enam midagi peale hakata.


Nüüd see nali... Soovisin oma kampsunile väga kõrget kaelust, mida saaks tõmmata lausa üle lõua. Aga tundus, et selleks ikkagi napib seda materjali, just täpselt pool tokki. Lõnga ostes olin fikseerinud, et kaupuses oli just selle lõnga näidis! kootud minu beežist lõngast. Asusin läbirääkimistele, mille tulemusena sain endale selle näidise.  Maksin muidugi täie rauaga ja kudusin kauplusele veel suure vastutuleku eest uue proovitüki ka. 


Selle normeeritud lõnga koguse tõttu ei julenud ma ka palmikuid rohkem kududa, kui ainult ette. 
Aga et varrukad ilma palmikuta oleks lihtsalt liiga igavad olnud nii kududa kui ka hiljem vaadata, siis said ka need ühe palmiku triibu keskele.


Ega sellegi kampsuni kudumine ilma minu traditsiooniliste tagasilöökideta läinud. 

Esimene pidur tuli muidugi sellest materjali nappusest. Aga hoopis pikem seisak tuli sellest, et otsustasin seekord kaeluse kampsuni külge silmata, mitte kududa. Aga kui juba sellise plaani oled võtnud, siis ühel hetkel ongi kaelus ja kampsun eraldi ning ootavad ühendamist. Kujutasin juba ette, et kiirustades ma selleks võimeline ei ole ja pean varuma terve päeva vaba aega, et ei oleks mingeid kohustusi ja keegi seljas ei ratsutaks. No seda päeva ootasin ma ka mitu nädalat. Lõppude lõpuks sain selle silmamisega siiski hakkama, aga millal ma järgmise taolise ettevõtmise  planeerin, on küll teadmata.


Seisak number 2 saabus varrukatega. Viimasel ajal olen õmblemise vältimiseks varrukad kohe kehaosa külge kudunud, aga seekord otsustasin jääda traditsioonide st külge õmblemise juurde. No nende varrukate passitamise peale kulus ka mitu päeva. Õmblemine, harutamine, käest panemine ja jälle õmblemine, harutamine, käest panemine. Püüan alati leida õmblemisele mingi rütmi, aga seekord õnnestus see alles teab mitmendal korral.

Vaatamata sellele, et tänu ilmataadile saab seda iga päev  kanda, siis kampsun seljas pilti veel polegi. Ülipika kaelusega saab katta pool nägu tuule ja tuisu eest. 
Lõng Rowan Hemp Tweed, lõnga kulu 13x50 gr, vardad 4mm