Osalise voodriga müts

Vooder 

Materjal: Drops “Baby Merino” (umbes 15gr)

Töövahendid: ringvardad 4mm, pikkusega 40cm

Loodus: Abilõngale loomine. Loo ühele 4 mm ringvardale 80s

1.rida: koo parempidi, ära ühenda veel ringiks

2.rida: ühenda ringiks. Jälgi, et keerdu sisse ei jääks

Koo parempidi 25-27 rida (umbes 7 cm)

Joonis 1. Mütsi vooder
Allikas: autori foto

Serv

Materjal: Nuovo Irlanda või Drops “Big Merino” või peenike lõng 3x

Töövahendid: ringvardad 4mm, pikkusega 40cm 

1 rida: koo parempidi!

Koo min 3 rida ripsi. Mitme värviga serva puhul värvi vahetus üle 2-he ripsirea. Viimane rida pahempidine.

Joonis 2. Mütsi serv
Allikas: autori foto

Müts

Materjal: sobiv varrastele jämedusega 5mm

Töövahendid: ringvardad 5mm, pikkus 40 cm; sukavardad 4,5 mm

1.rida: koo parempidi

Alusta mütsi pealmise osa kudumist vastavalt mustrile. Koo voodri kõrgune osa (7 cm). 

Kui jõuad tagasipööratud voodri servaga kohakuti, aja algus rea abilõnga asemele varras nr.3 (loe üle silmused) ja peida lõngaotsad. Koo põhiosa ja voodri algusrida omavahel kokku parempidisel real.

Enne kahandamist kududa umbes 18cm (mitte rohkem).

Kahandamiseks võta vardad 4,5mm.

Variant I : Kahandada 2 silmust kokku üle rea 8-st kohast (kahandamise kõrgus 18 rida). Ripskoes mütsil kahandused pahempidisel real.

Variant II: Kahanda 3 silmust kokku vastavalt mustrile. 

Lõpeta, kui varrastel on 2 (4x2) või 4 (4x4) silmust.

Viimistlemine

Peida lõngaotsad. Pese müts. Alguses kuivata tasapinnal. Veidi niiskena täida kokku kortsutatud kilekottidega ja aseta püsti kuivama.

Joonis 3. Minu kootud müts
Allikas: autori foto

Kuldse kaameli karva müts

Algas lugu sellest, et väsisin suurte asjade kudumisest ära. Tekib muidugi õigustatud küsimus, et kus need asjad siis on. Pildi peal ja pildid on isegi arvutis, aga juttu veel pole ja sellega võib oodata. Aga tahtsin just selle jope juurde Normanile ühe uue mütsi kududa. 

Kuldse kaameli karva...sellise jutuga selle mütsi tegu algas. Et mis värvi see kaamel õieti on, pidavat kuldne olema. Väga tore, aga ega sellist moodsat värvi igas poes polegi. Seekord jõudsin otsaga Lianni ja leidsin sealt hoobilt õige värvi ja  jämedusega torkimisvaba meriinolõnga Fulli. Seda kulus meeter vähem kui 100gr. Nibin-nabin.

 Kavand ja muster ise kokku klopsitud ja lugedes siin Fb toimuvaid tralle ümber autoriõiguste tabasin ennast mõttelt, et polegi ammu sellistele asjadele üldse mõelnud. Suhteliselt lihtne on kui kõik ise leiutad. Ja loodetavasti ühelegi palmikule veel patenti pole võetud.

Pealaelt kahandasin üht oma nippi kasutades, sest kõiki silmuseid korraga kokku ei meeldi mulle mitte kroukida. Kahandan sujuvalt, et silmuseid ikka vähemaks jääks ja muster pooleks ei oleks lõigatud. See on minu meelest oluline,
Ja tutt oli keelatud. Tõenäoliselt on tegemist inimesega, kes oma mütsil tutte vihkab. Päritud vist kaasa sündinud omadusega emalt. Ühelegi tema mütsile ma neid panna ei tohi. Eks ma siis panen mõnuga kõikidele teistele.

 Vardaid kasutasin igasuguseid, peenemaid ja jämedamaid, vastavalt vajadusele.
Tänud kaasa elamast!

Selle suve mütsid

Selle suve teine pool on ikka nii palav, et villane lõng ei taha hästi mööda sõrmi libiseda. Sellepärast otsustasin mõned puuvillased mütsid kududa. Et kui tuulisemaks läheb,  hea kohe pähe tõmmata. Piltidel iga "mees " oma isikliku mütsiga. Kokku kudusin neid 6 tükki. 

Mütsid kudusin merseriseerimata puuvillasest ja puuvilla-bambusesegusest lõngast. Tundus palju pehmem ja ihusõbralikum ja see tunne ei olnudki petlik. Lõnga kulu nagu tavaliselt ühele mütsile umbes 70-90gr. 

Kõige rahulikum modell meie uuel kruiisilaevade sillal.

Selle aasta mütsid

Selle aasta mütsid tulid siis sellised.
Kaks esimest neist saadaval http://www.estgild.com/.

Soojaarmastajatele

Mütsivabrik ühe kudujaga on täie hooga töötamas. Kõike valminut ei olegi enam võimalik näidata, sest enamus peakatteid on leidnud endale omaniku ja suure kiirustamisega iseendast müts peas on ikka päris keeruline ilusat pilti teha. Kuigi ei saa jätta mainimata, et see ei ole päris võimatu.

Aja jooksul on minustki saanud korralik mütsikandja. Praegugi tulevad külmavärinad, meenutades neid aegu, kus müts oli ikka täiega out. Tegelikult ei ole ju eriti mõnus, kui tuul vihiseb ja juukseid sasib. Eriti siin armsal Eestimaal, kus on jätkuvalt "talv".

Need mütsid on 100% pure alpakast, mis väidetavalt olevat 4 korda soojem lambavillast. Esimesi mütse pähe proovides tekkis selline mõnus soe tunne, et materjal on ikka aus. Leidsin peale naturaalsete valgete-beežide-pruunide ka värvilisemat lõnga ja viimased mütsid ongi veidi särtsakamad.

Talvele vastu. Tutikad surfaritele.

Millegipärast on tekkinud karjuv vajadus oma lõngajääke vähendada (sellel võib olla seos meie kuid kestva renoveerimisega ja toast tuppa kolimisega) ja mis sobiks selleks paremini, kui need üksikud tutsud millekski vajalikuks kududa. Koolimütsi aeg on selleks aastaks kindlalt läbi ja läki-läki aeg alles ees, nii et veidi paksemad kootud peakatted on just sobivaimad selliste ilmadega.

Selle esimese tutika kudusin katsetamiseks ja nii saigi ta oma lapsele. Üldse olen viimasel ajal märganud, et panustan tehnoloogiasse päris palju. Mitte et ma ennemini seda teinud ei oleks, aga viimasel ajal olen võimeline nikerdama ühe asja kallal nii, nagu oleks sarnaseid esemeid vaja kududa veel ikka kümnete kaupa.

Teised tulid vastavalt lõngajääkidele just sellised heledamat karva. Sobivad paremini vist tüdrukutele.

Kõige rohkem pelgasin tuttide tegemist. Arvan, et pole neid paarkümmend aastat meistardanud, sest tutimütside moodi pole ju eriti olnud. Kõige rohkem meeldis mulle muidugi see, et tuti tegemisel läks käiku viimne kui üks lõngajupp, mis vähegi ümber papi andis venitada. Tahtsin alguses katsetada seda Fb nähtud kahvli ümber keeratud tutti, aga üles ma seda õpetust enam ei leidnud ja siis kasutasin ikka vana meetodit.

 

Kaks viimast mütsi on saadaval. Kes soovib teiste värvidega, olen valmis kuduma.

Mütsid tootmisjääkidest

    Seekordsed mütsid on nii öelda tootmisjääkidest. Neid aja jooksul ikka koguneb ja mõnikord on vaja päris parajalt nuputamist, mida millega kokku kududa. Õnneks on enamus minu lõngadest naturaalsed ja ei pea palju muretsema, kuidas erinevad materjalid pärast pesu käituma hakkavad. Mütsi kudumine ise on muidugi riski bisnes. Eriti siis, kui iga mütsi jaoks võtta uus lõng ja kõik otsast alata. Eks seepärast olengi ekspluateerinud ühte mustrit erinevate variatsioonidega mitu korda. Kui oled ikka ühte mustrit mitmeid kordi ühte ja samasse mütsi kudunud, seda vahepeal pesnud ja harutanud ja uuesti kudunud ning vahepeal muidugi kandnud, siis tead täpselt mitu silmust vardale võtta, et lõpuks saada müts, mis ka peale pesu oma kuju ja suurust muutnud ei oleks. Sest paar cm liiga suur kampsun ei tundu ikka nii suur, kui paar cm liiga suur müts.

  



 Selle kollase mütsi meisterdasin vahelduseks randmesoojendajatele, kuid otse loomulikult kudusin sisse pärleid. Tundus kuidagi liiga lihtne ilma nendeta. Lehemuster sama nagu ennevanasti ja meeldib see mulle seetõttu, et pealaele ei jää mingit suuremat mustrita ringi ega järske kokkuvõtmisi, kõik on ilus kuni lõpuni.
Lõng mõnus ja torkevaba Drops`i Alpaka Käsitööjaamast.
Randmesoojendajad sobisid seekord komplekti ja nii paningi nad kätte.

Rohelise ja mustatriibulise mütsi kudumisel kasutasin Titan Wooli Meriseta`t ja mohääri- ja villasegust Alvita Rasa´t.  Meriseta on nn. siledatest lõngadest üks minu lemmikuid, ei torgi ja hoiab väga hästi oma esialgset kuju.

Must müts on kootud ka Titan Wooli Merisetast. Selle ja eelmise mütsi serv on kootud ühte ja sama mustrit, kuigi eelmise pildi peal  seda näha ei ole.

Sofia kirja hiirehall sall ehk uut ja vana. Old and new.

Hiirekarva sall valmis juba suvel kurguvalu käes vaevlevale tütrele. Muster on tuletatud Haapsalu salli raamatu Sofia kirjast. Miksisin seda nii palju, et algset mustrit võib küll aimata, aga üldmulje on hoopis midagi muud. Ei saa lihtsalt mitte midagi kuskilt maha kududa, uhkus ei luba ja läheks ka väga igavaks.

Äärepitsi leidsin isiklikult kõvakettalt, ikka sellelt, mida endaga kaasas kannan. Oleksin võinud teise veidi lopsakama kududa, aga eks elu õpetab. Teine kord teistmoodi. Lõngaks palju kiidetud, väga mõnus Lana Gatto Vip Liann lõngadest. Ümber kaela imeline, soe ja pehme.

Müts on kootud aastal 2009. Vist, igastahes ammu. Lõngaks Rowan Silk wool, hangitud Käsitööjaamast. Nagu nimigi ütleb, samuti pehme, soe ja mitte torkiv.                                                                                     

                                     

Sõrmitud kootud Titan Wool`i Winneri jääkidest, mille kulu seekord umbkaudu üks tokk. Käeseljal jookseb vana tuttav Pajulehekiri.

 

Nagu näha, olen kõva klassikaarmastaja. Saan oma projekte venitada mitme aasta peale ja pole veel moest läinud. 

Selline näeb välja miksitud Sofia kiri veidi kantud sallil.

Pildid tehtud terve pere ühendatud jõududega. Tänud nii abilistele, kui külalistele.

Varakevadine müts

Viimane aeg näidata üht varakevadist mütsi.
Tegelikult on mütsid minu nõrk koht. Olen neid ikka ja jälle muudkui kudunud ja kudunud ning veidi aja pärast jällegi ümber kudunud. Üks korralik peakate peab minu meelest ikka väga täpselt istuma, aga mütsidega juhtub tavaliselt see, et peale kandmist ja pesu muutuvad nad ikka tiba suureks. Aga kui on kvaliteetne lõng, kannatab ikka mitu korda ümber teha ja selleks olen ma alati valmis.
See on selle mütsi esimene ja seekord loodetavasti viimane kudumine.



Muster on teada tuntud lehemuster. Minu arvates väga sobiv pealae kahanduseks, ei mingeid liigseid krookeid. Serva kudusin seekord kahekordseks, välistades juba eos võimaluse liigselt venida. Lõngaks mitmekordne peenvillane, vardad 2,5 ja 3mm.

Lehemustriga müts

Kulub kõigest paar kuud ja ongi müts pildil. Nagu näost näha, ei ole see kerge ettevõtmine, kohati tundub, et kudumine on ikka tunduvalt lihtsam.
Esimese sellise lehemustriga mütsi kudusin juba paar aastat tagasi, kuid siis ei kuulunud minu kudumise juurde blogipidamine. Kogu kudumistöö sünteesisin omast peast ja olen seda mütsi ajapikku täiendanud. Ikka vastavalt vajadusele kord laiusesse, kord pikkusesse.
Selle mütsi kudusin Cervinia Merino lõngast (minu lemmik merino lõngadest), mida kulus veidi üle 60 grammi, vardad olid nr.3. Muster teada-tuntud lehemuster, mida on päris mõnus kududa ja mis sobib ka mütsiks ideaalselt, sest lõpetus kulgeb kuidagi loomulikult ja lihtsalt.
Olen selliseid mütse kudunud oma 5-6, aga jõuad sa siis kõiki neid pisikesi asju pildistada.

Kevadised pibod

Siin on kaks juba kevadel kootud mütsi. Normanit näen sellega iga päev ja mõtlen, et tuleks pilt teha. Aga siis kui on käes fotokas, ei meenu mulle mu enda tehtud tegemised kohe mitte kuidagi ja jälle jääb pilt vormistamata.


Selle mütsi kudumisel kasutasin Cervinia Merino Superfine lõnga ja vardaid nr.3. Lõnga kulu umbes-täpselt 40 grammi. Kannatab kanda mitu hooaega.

See pilt on tõesti kevadel tehtud.

Aga oma üllatuseks avastasin, et lõngaks hoopis nn. Haapsalu salli lõng, mida minu varudes on kahjuks küll mitu otsa kokku kerituna päris paras ports. Olen neid aegamööda laste kampsuniteks kudunud, sest sellist vaeva nagu ennemuistsetel aegadel varrastega nr. 2,25 ei ole enam jõudu ega tahtmist suuremat kudumist ette võtta.

Triibukampsikud

On saabunud võdisema ajav aastaaeg meie kaunil kodumaal. Ja sestap vajavad täiendamist kõik minu ümber tiirlevate laste garderoobid.

Siin kudumid puhkeasendis. Kampsun ja müts poistele.

Ja siin tüdrukutele. Sobivad lapsele pikkusega 80-90 cm. See suurus on muidugi umbkaudne. Ja venivad vastavalt ümbermõõdule.

Ja selline näeb kampsik välja seljas. Suutsin kinni püüda ühe modelli, aga ega see lapsepiinamine kerge ei ole. Ei lapsele, ega endale.

Kudusin need kampsikud ja mütsid Cervinia Mambo 100% meriinolõngast. Said pehmad ja paksud, vardad ikkagi nr.5. Hoiavad ümber keha ja venivad just parasjagu.