Proloog - selle kirjatüki ja muidugi kleidiga tegin algust suvel, aga kuna avastasin, et sarnaseid ideid juba ringleb, siis otsustasin oma suvel alustatud jutukese nüüd avaldada.
Esimese asjana üritasin ennast mitu korda Saara suvekooli kleidi kudumise kursusele kirja panna, kuid alles 2017. aasta suvel klappisid kuupäevad lõpuks ka minu enda plaanidega.
Tegelikult läksin kursusele omamata siiski täit ettekujutust oma tulevasest kleidist, aga peale sissejuhatust mõistsin, et mina eriti suurejoonelist kleiti endale ei koo. Pulmakleiti mul ju vaja pole, kui siis ainult kuldpulma ja see võiks siis juba kuldne olla. Aga mul oli ostetud klassikaline tumesinine lõng, sest eks ma ole juba nii palju kudunud, et kappi seisma midagi ei tahaks enam vorpida.
Kahju, et ma esimesel päeval tühjast platsist pilti ei teinud, no ei tulnud lihtsalt sellisele mõttele, et kolm päeva hiljem on sinna kerkinud terve asum.
Praeguseks on mul enda arvates töömahukam, kuid lihtsam osa, valmis. Selleks kulus laias laastus 17 päeva. Iga päev ma muidugi ei kudunud ja kui kudusin, siis iga päev 8 tundi kindlasti mitte. Vahepeal pidin ka mustrit joonistama.
Esimese asjana üritasin ennast mitu korda Saara suvekooli kleidi kudumise kursusele kirja panna, kuid alles 2017. aasta suvel klappisid kuupäevad lõpuks ka minu enda plaanidega.
Tegelikult läksin kursusele omamata siiski täit ettekujutust oma tulevasest kleidist, aga peale sissejuhatust mõistsin, et mina eriti suurejoonelist kleiti endale ei koo. Pulmakleiti mul ju vaja pole, kui siis ainult kuldpulma ja see võiks siis juba kuldne olla. Aga mul oli ostetud klassikaline tumesinine lõng, sest eks ma ole juba nii palju kudunud, et kappi seisma midagi ei tahaks enam vorpida.
 |
| Minu kleidi algus foto Anu Pink |
Sellise jupikese kudusin mina esimesel päeval, aga õues ehitasid kaks meest sama ajaga terve maja. Ikka päev ja maja ja päev ja jälle maja.
Kahju, et ma esimesel päeval tühjast platsist pilti ei teinud, no ei tulnud lihtsalt sellisele mõttele, et kolm päeva hiljem on sinna kerkinud terve asum.
Praeguseks on mul enda arvates töömahukam, kuid lihtsam osa, valmis. Selleks kulus laias laastus 17 päeva. Iga päev ma muidugi ei kudunud ja kui kudusin, siis iga päev 8 tundi kindlasti mitte. Vahepeal pidin ka mustrit joonistama.
Eks see kudumine üks keskmist sorti arvutamine olegi, aga kleidi puhul peab ikka korralikud arvutused tegema, sest harutada nii suurt asja on ikka kole kahju küll. Mul veel enam-vähem normaalne arv silmuseid, aga mõnel tuli neid üle 700.
Siin pilt vahepealsest venitamisest, et aru saada kui palju on vaja veel kududa ja kas kõik tuleb nii, kuis plaanitud. Mustri aluseks võtsin Haapsalu räti lehekirja, mida ma kõvasti tuunisin st. suurendasin ja vähendasin. Peale vaadates tundub küll lihtne, kuid tegelikult kudusin ja joonistasin korraga, sest eesmärk oli teatud pikkuseni silmuste arvu vähenemine, aga ilma silmatorkavate kahandusteta.
Praeguseks on alumist osa kootud 85cm ja sellest peaks piisama. Ootan valgemaid päevi, et jätkata ülemise osa ja varrukatega.
 |
| Kleidikudujate grupp foto Anu Pink
Saara suvekool on muidugi omaette nähtus - priimad õpetajad ja priima koht. Tasub vaid endal avatud olla ja õpid iga nurga peal midagi uut. Tunnistuse saime ka, aga naljaga pooleks - selle võiks valmis kleidi ettenäitamisel saada. Nagu koolis. Aga täiskasvanud inimene on ise nii motiveeritud, et saab ettevõetud asjaga tahtejõudu appi võttes ikka hakkama. Elame näeme.
|
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar