Iga kord kui kirjutama asun on kõik head mõtted kui peast pühitud. Vist istun alati valel ajal asja kallale.
Aga selline ta on, järgmine kampsik. Lõngad - kokku kootud Dropsi Lace ja Brushed Alpaca Silk.
Seekord läks päris kaua mõtlemisest valmis kampsunini. Visioon tuli kohe, aga paigutus ja täpne silmuste arv vajas mõtlemist ja arvutamist. Kuna sellist karvast lõnga on päris vastik harutada, siis pidi kõik enam-vähem kindla peale minema ja ka välja tulema. Kui ma tavaliselt väldin ja välistan küljeõmblused, siis seekord kudusin kõik tükid eraldi, sest siis on laiuste ja pikkuste arvutamine lihtsam.
Ja sellisel juhul alustan alati seljaosast. Selle järgi on hiljem silmuste ja ridade arvutamine ja mustri paigutamine tunduvalt lihtsam. Ka varrukad kudusin seekord eraldi, aga ikkagi ringiratast ilma õmbluseta ja õmblesin külge tikkpistega.
Mustri võtsin Haapsalu salli raamatust - nimeks "väike pajulehekiri".
Kampsuni omanik soovis just sellist pitsilist kude kahele poole ja seda polnud vaja kaua otsida.
Mulle meeldib haapsalu salli musterid oma kudumites kasutada, olen neid vahete-vahel veidi ümber disaininud, aga enamasti sobivad raamatus olevad väga hästi. Võiksin ju ka haapsalu salle või muid salle nende mustrite järgi kududa, aga praeguseks tundub, et see teema on minu jaoks ennast ammendanud. On neid kootud juba omajagu ja uued mõtted kipuvad vägisi pähe, mida kõike tahaks veel katsetada ja proovida.
Kampsun istus omaniku seljas kui valatud. Tundub, et olen omandanud kunsti "silma järgi mõõtmine".
Väga armas.
VastaKustuta