Suvine ürp

Eelmisel hooajal valmis selline eestimaa suvesse sobiv tuunika, aga pildile sain ta kahjuks alles sellel aastal.
Lõngaks vist juba tootmisest maas Katia Colibri, mille annetas mulle lahke töökaaslane. Koostis on    pooleks puuvill-akrüül, aga ega ma peale vaadates aru saagi, kumb siis kumb materjal on. Vist ikka  põhi on puuvill ja tutsud akrüül,  sest seljas on igastahes mõnus ja nahka maha ei võta.
Kuna lõng oli selline ebaühtlane, siis oli vaja servad  kuidagi konkreetsemaks teha. Leidsin täpselt sama tooni puuvilla-viskoosiseguse Katia Brisa, millest heegeldasin siis kõik kandid. Ja kui praegu meenutada, siis just alumist serva sai ikka mitu korda harutatud, enne kui õige tulemus saabus.

  Lõike konstrueerisin ise ja et ma õlgadele jälle neid õmblusi ei tahtnud, siis alustasin tagant poolt ja lõpetasin eesmise alumise äärega. Tagumisest poolest alustan ma alati seepärast, et siis on minu arvates parem arvestada esimese poole kaelaaugu kaare silmuseid.

Ja et lõnga ikka mõlema poole jaoks jätkuks ja samas ülemäära palju järgi ei jääks, olen vahepeal ka pindala arvutusi teinud. Nii mul igastahes paberitel kirjas on.

Vardad 4mm. Heegelnõela suurusest pole enam aimugi, ju ikka selline, mis paras tundus. Colibrit kulus 5x50gr ja Brisat vist veidi üle 50gr. 

     

         

    

Kuna läbi paistab see tuunika ka mõnusalt, siis igale poole ma seda selga ikka panna ei saa. Sellel  päeval seiklesime Palmsel ja sinna sobis imehästi.