Heategu kõige pisematele. Järg

Juba nähtud tekk.

Teine tekk sai siis kootud mustri järgi, mis pärineb ka õige "vanast" raamatust. Olen seda tahtnud juba ammu proovida, aga ei ole leidnud sobivat eset ja niisama proovilappide kuduja ma tavaliselt ei ole.Tõenäoliselt on see mõõt kooliajast täis saanud.
Äärepitsiga oligi, nagu kartsin, veidi pusimist. Aga kuna ma seda kohe hurraaga tegema ei hakanud, siis tuli vahepeal paar head mõtet. Koekiri ise on üsna lihtne ja valisin selle seetõttu, et teki mõõtmed liiga suureks ei läheks.

Kolmandat tekki alustasin suure hooga, sest umbkaudne silmuste arv tekile oli ju teada ja asusin siis kohe kuduma. Muidugi ilma proovilapita. Minu imestus oli muidugi suur, kui raamatu skeemi järgides ei tulnud pilt mitte sugugi samasugune nagu etteantud fotol.
Võtsin siis appi loogika ja mulle tundub ikkagi, et raamatu skeem on vale. Keegi oli selle vist valmiskootud lapi pealt proovinud üles märkida, aga veidi mööda pannud. Kududa oli seda mustrit lihtne, ainult ka pahemal poolel olid kindlat võtted, mida oli kudumise käigus vaja sooritada ja skeemil olid need kõik nihkes. Joonistasin kudumise ajal endale mustri ümber ja raamatu omaga ühesugune see paraku küll ei tulnud.
Serva heegeldasin jällegi pikoodega rea. Mõõdud 40x60cm.

Heategu kõige pisematele

Sellel aastal maabus minu Fb lehele Liann lõngade kaudu selline üleskutse.

Ausalt öeldes olin väga rõõmus, sest mineval aastal sain loost teada alles siis, kui nägin televisioonis  asjade üleandmist. Millest oli muidugi väga kahju.
Sekord läks siis õnneks ja kuna momendil on kudumiseks veidi vaba aega, siis ostsin lõngad ära, sest kunagi ei tea millal vabakutselise vabadus läbi saab. Et mul on just läbi saanud see 26 kinda projekt ja olen kudunud ka randmesoojendajaid, siis otsustasin esialgu punuda vahelduseks hoopis mõned peenemast lõngast tekid.

Ja selline on siis esimene neist.
Lõngadest valisin Titan Wool´i Baby Stampato kirjuma variandi, sest tavaliselt sellist kududa ei saa. Vardad võtsin ka nagu ette antud, et tekk liig õhuline ei tuleks ja oma eesmärgi ikka täidaks. Pitssalle kootakse muidu ikka veidi jämedamatega just seetõttu, et ikka pitsiline mulje tuleks.
Mustri leidsin pärast pikka otsimist vanast koekirjade raamatust. Selle peale kulus ikka omajagu aega, sest kord oli muster liiga hõre, kord jälle liiga tavaline. Tahtsin enesearendamise mõttes proovida just neid koekirju, mida ennem pole õnnestunud kududa.
Teki mõõtudeks sai ette antud 40x60cm ja et sellest ikka kinni pidada, siis esimesel tekil ma äärepitsiga jändama ei hakanud ja heegeldasin rea pikoosid.

Teise teki keskmine osa on juba valmis kootud ja sellele planeerisin  äärepitsi ka kududa, eks näis mis sellest välja tuleb. Väga lihtne see olema ei saa, sellest sain juba äärepitsi silmuseid arvutades aru, sest tekk on ikka piisavalt väike.

Kolmandast tekist on ka pool juba valmis ja sellele ma enam kootud serva ei planeerinud. Selle asemel jõuan juba uuest tekist 1/4 valmis meisterdada.

Ja nüüd üleskutse kõigile, kes kududa ja õmmelda oskavad.
Kui veidikenegi aega ja tahtmist on, lööge kaasa.
Teie heategu oodatakse väga.

Lumeliblikate ja pajulehtedega randmesoojendajad.

Nende randmesoojendajate lugu sai alguse tellija soovist saada kätte midagi loodusvalget ja pehmet. Mind omakorda piiras lõnga jämedus, sest midagi suurt ja kohmakat, mille sees käsi ei painduks, ei tahtnud ma kududa. Seekord jäi silm siis pidama Novita Florica valgel, puhtast villast lõngal.

Esimeste soojendajate legend ja pajulehekiri on sarnane nendele, mida ma juba eelnevalt olen kudunud. Seekord oligi eesmärk kasutada sama jämedusega lõnga ja kududa samade varrastega, et mitte jälle jalgratast leiutada.

Kuna lihtsaim viis midagi uut katsetada on rohkem ühesugust lõnga hankida, siis seekord krabasin poest kohe mitu tokki, et saaks veidi proovida.
Teistele soojendajatele kudusin siis pajulehekirja asemel "liblikad". Ka mustrite valik sellise väikese kudumistöö puhul on suhteliselt piiratud, sest peab see ju ära mahtuma normaalset mõõtu käe seljale.

Kolmandad randmesoojendajad alustasin juba ammu peas mõlkunud mõttega kasutada salli äärekirja.

Ja käeseljale nikerdasin jällegi pajulehekirja, aga seekord siis nuppudega, et harmoniseeruks äärepitsiga.

Need viimased randmesoojendajad on veel vabad. Soovi korral võta ühendust.

Those third pair of fingerless I started already long time ago with an idea to use lace edges. On te back of the hand I made Willow leaf Pattern, but this time with bobbles so it would harmonize with the edge lace.

All the fingerless are hand-knitted from 100% woolen yarn and designed by me.

Klapiga sõrmikud

Siit tuleb selle aasta viimane postitus.

Selliste kinnastega olen olnud pidevas tegeluses novembrist alates. Praegu ajab juba naerma, aga enne esimese paari valmimist tekkis mitmel korral ikka küsimus, et kas ma saan sellise tööga üldse hakkama.

Asi sai alguse palvest kududa mõned sokid ja kindad, milledel pidid ka näidised olemas olema. Hea küll, sokke ja kindaid olen ma kudunud küll, aga ega ma neid originaale näinud ei olnud, sest kogu suhtlemine käis kirja teel. Siis sain pildid - sokkidest ja kinnastest olid saanud sõrmikud ja veel klapiga.
Ikka arvasin, et noh mis siis ikka, teeme ära, sõrmikuid ju ennegi kootud. Vahepeal pean märkima, et ilma näidiseta ma neid kudumiseks ei oleks võtnud, sest nimelt minu enda sõrmed on liiga pikad ja nende järgi kudumisest ei oleks midagi välja tulnud.

Ja kui ma siis neid kindaid käes hoidsin ... valdas mind esialgu nõutus. Randmed olid topelt koes ja kootud masinaga - kuna olen põgusalt käinud masinkudumise kursustel, siis õnneks taipasin seda kohe. Ja kinnastele olid õmmeldud krõpsud. Appi!!!
See tähendas seda, et neid kindaid nii nagu tavaliselt kududa ei saa.

Eks ma siis paar nädalat vahelduva eduga teiste tegemiste vahele katsetasin ja katsetasin. Ikka tuleb juba olemasolev asi ikka paremaks tuunida.
Need randmed on juba minu poolt täiustatud, sest edasi- tagasi kududa ma neid ei tahtnud. Minu nõrkuseks ongi see kokku õmblemine. Mitte et ma seda ei oskaks, aga mulle lihtsalt ei meeldi lõpuks silmus silmuse haaval kudumeid kokku korjata.
Vahepeal panin originaali järgi terve legendi kokku, et parandusi teha ja neid muidugi tuligi. Ka pöidla ava oli kõvasti lõngu katkestades kootud ja see mulle muidugi ei sobinud.
No ja see krõpsude õmblemine. Te ei oleks tahtnud sellel momendil minuga kokku saada. Aga siis sain ka need nõksud selgeks ja õmmeldud need ruudukesed said.

Tellimusse sain pooled, see on 5 paari, kootud ja mida rohkem ma neid kindaid nii endale kui teistele kätte sikutasin, seda rohkem need mulle meeldima hakkasid.

Viimasel hetkel võtsin vastu otsuse meie meesperele Jõuludeks ka sellised sõrmikud meisterdada. Hea turul käia ... ja asusin lõnga otsima, sellist kodust ja maavillast ja lamba värvi.

Lõnga otsingutel sattusin ka meie "käsitöö" tänavale ja avanes võimalus proovida sealset kaupa, sest vahepeal tekkis juba tunne, et pean valmis kindad ostma. Aga kui ma sarnased kindad leidsin, siis ei-ei-ei, need ei olnud ikka need. 

Jätkasin siis kangekaelselt materjali otsinguid. Kõik kohad on ju suhteliselt sarnast lõnga täis, aga see tundus mulle ikka liiga peenike ja vabriku vurhvi. Lõppude lõpuks kroonis minu otsinguid edu ja leidsin mida otsisin. 

Kuna neid sõrmikuid tuli kududa ühest lõngast erinevates suurustes, otsustasin eristamiseks põimida neile värvilised tutid külge. Kõik, seekordne lugu lõppenud.

Tänud kõikidele külastajatele ja kaasaelajatele!

Tänud abistajatele!

Tänud kiidusõnade eest nii siin kui sealpool veebi!

Loodetavasti olen teile pakkunud midagi uut ja põnevat ning loodan seda teha järgmiselgi aastal.

Bodyd

Olen siin vahepeal igasugu asju meisterdanud ja paljusid esmakordselt.
Ka need kaks body kuuluvad sinna kategooriasse ja on kootud näidisteks.
Jällegi uus ja omamoodi kudumine ikka vastavalt juhendile, tehes sealjuures omapoolseid muudatusi, mis kudumist kergendasid.
Mustri sünteesisin etteantud parameetrite järgi eestipärasemaks.

Lõngaks eriliselt pehme ja mõnus Dropsi Baby Merino, mis pärineb Lõngamaaniast. Just sobiv kõikides vanuses lastele ja ka torkimist pelgavatele suurtele. Vardaid kasutasin põhiliselt 2,5mm ja nendega kootult tulevad esemed parajalt pehmed.

See beež bodi ripub Käsitööjaamas.

Laura söekarva kampsun

 Raske tunnistada, aga see kampsun osutuks parajaks väljakutseks. Olen alati arvanud, et inimesed, kes õpetuste järgi üks-ühele koovad on kuidagi erilised, sest see rida realt töö jälgimine on ikka parajalt tähelepanu nõudev. Tunduvalt kergem on omaenda peas laagerdunud ideed teostada, seda saab kududa autopiloodiga.
Aga valmis ta sai - soe, pehme ja mõnus.

 Pluss sellisse töö juures on kindlasti see, et ikka on midagi uut õppida. Nagu ka seekord. Ikka sai paar uut nippi kõrva taha pandud, et edaspidistes töödes kasutada.
Kuigi kuskil töö keskel, kui mul olid käigus kõik olemasolevad ridade märkijad (mida mul on ikka mitu karpi) ja samal ajal pooleli veel mitu muud projekti, tundus küll, et peas olev kõvaketas jookseb kinni. Aga inimvõimetel pole piire.

Lõngaks seekord soovituslik Dropsi Nepal, hangitud Lõngamaaniast. Minu kootud kampsunile kulus  700 gr, kuid tuleb mainida, et tegin seda omaniku palvel veidi lühemaks. Samast kohast pärinevad ka nööbid.

Pildistamine praegusel aastaajal on päris problemaatiline, hea et modell polnud mustanahaline. Vastasel juhul polekski midagi näidata.

Loodetavasti on õnnelik ka omanik.

Tänud abilistele ja kõigile kaasaelajatele.

Kampsunid 5-aastastele

Kampsunid lastele pikkusega 110-116cm.

Heleroosaga kampsun on leidnud kandja.