Mobiilikotid

Enne järgmisi sisukamaid kirjutisi postitan paar rida viltimisest.

Mobiilikotid on meisterdatud juba eelmisel suvel ja vilditud muidugi ühes tükis ilma õmbluseta. Teha ei olnud neid keeruline, aga jändasin päris kaua kinnitustega, nii et lõplikult valmisid nad alles sellel aastal.

Vilditud kotid pidavat olema eriti sobivad puutetundlikele telefonidele.

Lilled lainetel - Flowers on Waves

Seekord juhtus siis nii, et segase peaga tegin veidi vale liigutuse ja postitasin ainult pildid. Asun siis vigade parandust tegema.

Alguses pidin sellise moega salli kuduma endale, aga see värv ei ole ikka päris see, mida mul endal vaja oleks ja sellepärast loodan leida talle parema omaniku.

Et ma raamatutest otse midagi maha kududa ei armasta, siis mustri kombineerisin muidugi ise. Äärepitsi koekiri oli olemas ja sinna otsa kavandasin ise jätkuks lilled. Nende kudumisel kasutasin paari enda leiutatud nippi, et äärepits ja keskosa ilusti kokku jookseksid ja ei tekiks sellist rahutut muljet, et veidi siit ja veidi sealt.

Salli põimisin kokku seekord keskelt. Sellisel moel said mõlemad otsad ühesugused ja lilled jooksevad ühtepidi. Minu arvates selline muster just nõudis sellist lähenemist.

Kuna olen ise igasugustele torkivatele asjadele küllaltki tundlik, siis valin alati ka lõngad, millest kuduma hakkan, võimalikult pehmed ja siidised.
Selle salli lõngaks kasutasin Drops`i Baby Alpaka Silk`i, mille koostises on luksuslikud Baby Alpaka ja Mulberry Silk. Ostetud Käsitööjaamast. Lõng on seekord veidi toekam ja seetõttu ka sall veidi kobedam.
Mõõtudeks 46x180cm.

Kuldsed liblikad - Golden butterflies

Seekord siis selline kullakarva sall.

Alustasin teist juba üsna ammu. Aga mõnikord lihtsalt ei lähe asi edasi ja siis tuleb ta lõpuks ikkagi käest ära panna ja paremaid aegu ootama jätta. Selline lugu oli ka selle salliga. Alustuseks seisis lõng ja lihtsalt ootas oma järge ja kui osa sallist oli kootud, siis edasi ei tahtnud töö kuidagi edeneda. Kerisin ta muidugi kokku ja panin silma alt ära uut tuhinat ootama. Päris üles ka ei tahtnud arutada, ikkagi suur töö oli juba tehtud. 

Mustri sätitasin seegi kord ise paika ja selleks on nn. Haapsalu salli ainukene koekiri, kus on kasutatud palmikuvõtet.

Mõõdud seekord 55x160cm.

Lõngaks ajatu, tuntud ja mõnus kanda - Rowan´i Kidsilk Haze.

Kaelas ja kõrvas on Vintaj Rose meisterdatud imelised ehted vanaemalt päranduseks saadud  väga vanadest merevaigust pärlitest.

The lace scarf is designed and hand knitted by me, but I used Haapsalu's Scarf Butterfly Pattern.

The lace scarf consists of Rowan Kidsilk Haze yarn.

Size 55x160cm.

Murueide kleit ehk roheline tuunika. Green tunic

Tegelikult oli plaan kududa endale veel üks tuunika külmadeks talvepäevadeks alles järgmiseks hooajaks. Aga lõng oli juba ootamas ja eks peas keerlevad  ideed ei andnud rahu enne, kui otsustasin proovilapi kududa. Isegi proovilapi!

Seekord oli see vajalik selleks, et raamatu koekirjadest on saanud väikest viisi kõrini ja seekord siis leiutasin ise endale just sobiva mustri. Kuna ma teiste valmismõeldud asju peaaegu üldse ei koo, siis mustreid ma ikka kasutan. Muidugi pidin selle ka paberile kribama, et kogu mõte ikka loogiliselt alt ülesse jookseks ja vahepeal silmuseid iseenesest juurde ei tekiks ega ära ei kaoks.

Ja kuna mõte tundus teostatav, siis asusingi asja kallale enne, kui head ideed peast ununevad.

Kuna üle pika aja soovisin kududa midagi värviüleminekutega lõngast, mis pidi samas olema muidugi ka soe, siis seekord valisin Dropsi Delight`i, mis pärineb Käsitööjaamast. Kulu veidi üle 250 grammi.

Kudumist alustasin alumisest servast ja kudusin nagu ikka ringiratast, vahepeal vaid veidi kahandasin ja kasvatasin.

Tuunika pikkuseks sai seekord 100cm. Proovisin oma kudumiskirge veidi pidurdada ja mitte kogu lõnga ära kududa ning arvestada ka tõsiasjaga, et selline raskemat sorti kudum kipub ikka pikkusesse venima.

Tänud tütardele ja kaasaelajatele! Ja muidugi ilusale ilmale!

Heategu kõige pisematele. Järg

Juba nähtud tekk.

Teine tekk sai siis kootud mustri järgi, mis pärineb ka õige "vanast" raamatust. Olen seda tahtnud juba ammu proovida, aga ei ole leidnud sobivat eset ja niisama proovilappide kuduja ma tavaliselt ei ole.Tõenäoliselt on see mõõt kooliajast täis saanud.
Äärepitsiga oligi, nagu kartsin, veidi pusimist. Aga kuna ma seda kohe hurraaga tegema ei hakanud, siis tuli vahepeal paar head mõtet. Koekiri ise on üsna lihtne ja valisin selle seetõttu, et teki mõõtmed liiga suureks ei läheks.

Kolmandat tekki alustasin suure hooga, sest umbkaudne silmuste arv tekile oli ju teada ja asusin siis kohe kuduma. Muidugi ilma proovilapita. Minu imestus oli muidugi suur, kui raamatu skeemi järgides ei tulnud pilt mitte sugugi samasugune nagu etteantud fotol.
Võtsin siis appi loogika ja mulle tundub ikkagi, et raamatu skeem on vale. Keegi oli selle vist valmiskootud lapi pealt proovinud üles märkida, aga veidi mööda pannud. Kududa oli seda mustrit lihtne, ainult ka pahemal poolel olid kindlat võtted, mida oli kudumise käigus vaja sooritada ja skeemil olid need kõik nihkes. Joonistasin kudumise ajal endale mustri ümber ja raamatu omaga ühesugune see paraku küll ei tulnud.
Serva heegeldasin jällegi pikoodega rea. Mõõdud 40x60cm.

Heategu kõige pisematele

Sellel aastal maabus minu Fb lehele Liann lõngade kaudu selline üleskutse.

Ausalt öeldes olin väga rõõmus, sest mineval aastal sain loost teada alles siis, kui nägin televisioonis  asjade üleandmist. Millest oli muidugi väga kahju.
Sekord läks siis õnneks ja kuna momendil on kudumiseks veidi vaba aega, siis ostsin lõngad ära, sest kunagi ei tea millal vabakutselise vabadus läbi saab. Et mul on just läbi saanud see 26 kinda projekt ja olen kudunud ka randmesoojendajaid, siis otsustasin esialgu punuda vahelduseks hoopis mõned peenemast lõngast tekid.

Ja selline on siis esimene neist.
Lõngadest valisin Titan Wool´i Baby Stampato kirjuma variandi, sest tavaliselt sellist kududa ei saa. Vardad võtsin ka nagu ette antud, et tekk liig õhuline ei tuleks ja oma eesmärgi ikka täidaks. Pitssalle kootakse muidu ikka veidi jämedamatega just seetõttu, et ikka pitsiline mulje tuleks.
Mustri leidsin pärast pikka otsimist vanast koekirjade raamatust. Selle peale kulus ikka omajagu aega, sest kord oli muster liiga hõre, kord jälle liiga tavaline. Tahtsin enesearendamise mõttes proovida just neid koekirju, mida ennem pole õnnestunud kududa.
Teki mõõtudeks sai ette antud 40x60cm ja et sellest ikka kinni pidada, siis esimesel tekil ma äärepitsiga jändama ei hakanud ja heegeldasin rea pikoosid.

Teise teki keskmine osa on juba valmis kootud ja sellele planeerisin  äärepitsi ka kududa, eks näis mis sellest välja tuleb. Väga lihtne see olema ei saa, sellest sain juba äärepitsi silmuseid arvutades aru, sest tekk on ikka piisavalt väike.

Kolmandast tekist on ka pool juba valmis ja sellele ma enam kootud serva ei planeerinud. Selle asemel jõuan juba uuest tekist 1/4 valmis meisterdada.

Ja nüüd üleskutse kõigile, kes kududa ja õmmelda oskavad.
Kui veidikenegi aega ja tahtmist on, lööge kaasa.
Teie heategu oodatakse väga.

Lumeliblikate ja pajulehtedega randmesoojendajad.

Nende randmesoojendajate lugu sai alguse tellija soovist saada kätte midagi loodusvalget ja pehmet. Mind omakorda piiras lõnga jämedus, sest midagi suurt ja kohmakat, mille sees käsi ei painduks, ei tahtnud ma kududa. Seekord jäi silm siis pidama Novita Florica valgel, puhtast villast lõngal.

Esimeste soojendajate legend ja pajulehekiri on sarnane nendele, mida ma juba eelnevalt olen kudunud. Seekord oligi eesmärk kasutada sama jämedusega lõnga ja kududa samade varrastega, et mitte jälle jalgratast leiutada.

Kuna lihtsaim viis midagi uut katsetada on rohkem ühesugust lõnga hankida, siis seekord krabasin poest kohe mitu tokki, et saaks veidi proovida.
Teistele soojendajatele kudusin siis pajulehekirja asemel "liblikad". Ka mustrite valik sellise väikese kudumistöö puhul on suhteliselt piiratud, sest peab see ju ära mahtuma normaalset mõõtu käe seljale.

Kolmandad randmesoojendajad alustasin juba ammu peas mõlkunud mõttega kasutada salli äärekirja.

Ja käeseljale nikerdasin jällegi pajulehekirja, aga seekord siis nuppudega, et harmoniseeruks äärepitsiga.

Need viimased randmesoojendajad on veel vabad. Soovi korral võta ühendust.

Those third pair of fingerless I started already long time ago with an idea to use lace edges. On te back of the hand I made Willow leaf Pattern, but this time with bobbles so it would harmonize with the edge lace.

All the fingerless are hand-knitted from 100% woolen yarn and designed by me.