Selle jaki kudusin eesmärgiga saada pehme, kerge ja klassikalise lõikega jakk. Kuna enamus minu kudumeid on võimalusel ilma küljeõmblusteta, siis suurim väljakutse on välja arvutada just õige silmuste arv. Ilma küljeõmblusteta kudumi puhul jääb ära poolikute mustrite klapitamine küljeõmblustes ja ese on esteetilisema väljanägemisega.
Kokkuvõtteks võin kinnitada, et antud jakk tuli just selline nagu ette kujutasin ja kannan seda üpris sageli.
Pitsilise jaki kavand
Vooder
Materjal: Drops “Baby Merino” (umbes 15gr)
Töövahendid: ringvardad 4mm, pikkusega 40cm
Loodus: Abilõngale loomine. Loo ühele 4 mm ringvardale 80s
1.rida: koo parempidi, ära ühenda veel ringiks
2.rida: ühenda ringiks. Jälgi, et keerdu sisse ei jääks
Koo parempidi 25-27 rida (umbes 7 cm)
 |
| Mütsi vooder |
Serv
Materjal: Nuovo Irlanda või Drops “Big Merino” või peenike lõng 3x
Töövahendid: ringvardad 4mm, pikkusega 40cm
1 rida: koo parempidi!
Koo min 3 rida ripsi. Mitme värviga serva puhul värvi vahetus üle 2-he ripsirea. Viimane rida pahempidine.
 |
| Mütsi serv |
Müts
Materjal: sobiv varrastele jämedusega 5mm
Töövahendid: ringvardad 5mm, pikkus 40 cm; sukavardad 4,5 mm
1.rida: koo parempidi
Alusta mütsi pealmise osa kudumist vastavalt mustrile. Koo voodri kõrgune osa (7 cm).
Kui jõuad tagasipööratud voodri servaga kohakuti, aja algus rea abilõnga asemele varras nr.3 (loe üle silmused) ja peida lõngaotsad. Koo põhiosa ja voodri algusrida omavahel kokku parempidisel real.
Enne kahandamist kududa umbes 18cm (mitte rohkem).
Kahandamiseks võta vardad 4,5mm.
Variant I : Kahandada 2 silmust kokku üle rea 8-st kohast (kahandamise kõrgus 18 rida). Ripskoes mütsil kahandused pahempidisel real.
Variant II: Kahanda 3 silmust kokku vastavalt mustrile.
Lõpeta, kui varrastel on 2 (4x2) või 4 (4x4) silmust.
Viimistlemine
Peida lõngaotsad. Pese müts. Alguses kuivata tasapinnal. Veidi niiskena täida kokku kortsutatud kilekottidega ja aseta püsti kuivama.
 |
| Minu kootud müts |
ERM-i uurimisaalis kinnaste vaatlusel selgus, et Urvaste roositud sõrmkindad on halvas seisundis, kuid roositud muster on mõlemal kindal loetav. Parema käe kinda peopesa on tugevasti nõelutud punase, halli ja sinise lõngaga. Mõlemal kindal esineb ka nõelumata auke.
Silmused on loodud pöidla tagant ülesloomis võttega. Üles loodud silmuste arv on 76. Kinnaste randmed on kootud veidi erineva mustriga ja ei esine terveid mustrikordi. Randmete kudumisel ei ole pikkade lõngajooksude kudumisel neid omavahel keerutatud.
Peale randme lõppu algab õhksilmustega kasvatatud pöidlakiil, mida raamib pahempidise silmusega rida. Vikkel jookseb pöidla avast mööda kuni sõrmede alguseni
Väike sõrm algab kolm rida madalamalt. Kõik sõrmed on erineva roosimise mustriga. Sõrmed kahandatud 3-st kohast.
 |
| ERM 1183/ab |
 |
| Minu valmistatud kindad |
Need kindad kudusin endale Urvaste roositud sõrmkinnaste järgi. Kasutasin kinda lõiget ja mustri kavandasin programmiga Stitchfiddle. Kavandasin ümber kinda randmed, et säiliksid terved mustrikorrad. Kinda serva kudusin mõned ripsiread, et vältida servade rullumist. Kuna kudusin kindad endale, siis pidin keskmisele sõrmele lisama veel ühe mustriosa.
Materjal: 100% villane lõng jämedusega 8/2: pruun; roheline; lilla; kollane; heleroosa; tumeroosa
Töövahendid: sukavardad 1,5 mm, 2 komplekti; sukanõel; käärid; silmusemärkijad; mõõdulint
Mõõdud: kinda laius: 9,5 cm; kinda pikkus: 25,5 cm
Kasutatud tehnikad: silmuskudumine, roosimine
Loodus - pöidla tagant loomine kahele vardale
Luuakse 80 silmust, mis jaotatakse 4-le vardale
Kootakse:
1.rida parempidi
2.rida pahempidi
3.rida parempidi
4.rida pahempidi
veel 2 rida parempidi
Ranne - mustrite silmuste arv erineb
1. muster 10s*8 = 80s (muster peab jaguma 10-ga).
Mustriosa pahempidisel real kootakse 2. ja 4. varda lõpus 2 silmust kokku. Varrastele jääb 80-2=78 silmust
2. muster 13s*6=78s (muster peab jaguma 13-ga)
Pöidlakiil - parem kinnas
pöidlakiil asub 3.varda alguses
3.varda algusest kootakse 7 rida järgnevalt: 1 s pahempidi, 8 s parempidi ja 1 s pahempidi
hakatakse kasvatama pöidlakiilu. Loo eelmise rea silmuste vahelt 1 silmus juurde, kasvatatakse igal 3-ndal real
8.real hakatakse roosima käeseljale, roosimine vajub rida allapoole
pöidlakiilu silmuseid kasvatatakse nii palju kui on silmuseid ühel vardal st 18 silmust
peale viimast kasvatust kootakse veel 2 rida
pöidlakiilu 18 silmust pannakse abilõngale
Pöidlakiil - vasak kinnas
pöidlakiil asub 2.varda lõpus
kootakse peegelpildis parema käe pöidlakiiluga
Labaosa
peale pöidlaava kasvatatakse juurde pool pöidlakiilu silmustest, st 9 silmust
kootakse veel 2 ringi
kahandatakse kuni silmuseid on vardal jälle 19
kootakse roosimise lõpuni ja veel 5 rida
Silmuste jaotamine
silmused jaotatakse ümber, st tõsta 2 silmust peopesa poolt käeselja varrastele
väikese sõrme silmused aetakse abilõngale
ülejäänud silmustega kootakse veel 3 rida
Sõrmed
sõrmede vahele luuakse 5 uut silmust
sõrmede vahekohtadesse kasvatatakse keerdsilmusena 2x1s, mis järgmisel real kahandatakse.
alusta silmuste korjamist sõrmede vahelt
Esimene sõrm
14+10+5 silmust
Sõrme roosimine algab 2. real
Kahandamist alusta 2. real peale roosimist
Teine sõrm
10+5+9+5 silmust
Sõrme roosimine algab 2. real
Kahandamist alusta 2. real peale roosimist
Kolmas sõrm
9+5+8+5 silmust
Sõrme roosimine algab 2. real
Kahandamist alusta 2. real peale roosimist
Neljas sõrm
9+5+11 silmust
Sõrme roosimine algab 2. real
Kahandamist alusta 2. real peale roosimist
Pöial
9+9+9 silmust
Sõrme roosimine algab 2. real
Kahandamist alusta 2. real peale roosimist
Sõrmede lõpetamine
Silmused jagatakse kolmele vardale. Iga varda lõpus kootakse igal real kaks silmust parempidi kokku.
Sõrme kudumine lõpetatakse kui varrastel on 2 silmust.
Viimistlemine
Peidetakse kõik lõngaotsad. Kindad viimistletakse.
 |
| ERM A 565:157/ab |
Paar aastat tagasi käisin muuseumis Urvaste sukki uurimas, tookord sain muidugi vaatlemiseks ainult ühe suka. Ja kui kudumise ajal otsustasin lähemalt seda ainukest Muis-is olevat sukkadest tehtud pilti uurida, siis avastasin, et üks sukk oli terve mustrikorra võrra teisest pikem. Muid erinevusi selle ainukese pildi pealt õnneks ei leidnud.
Hageri sukad olid aga tõepoolest väga erinevad – nii mustrite kui ka otsakahanduste poolest. Täitsa arusaadav - kui kudujal oli vaid üks komplekt vardaid, tuli tal esmalt üks sukk lõpuni kududa ja alles siis sai alustada teisega. Ja siis polnud mingit garantiid, et teine sukk täpselt samasugune välja kukuks. Tänapäeval on võimalus kududa kahte sukka paralleelselt ja teha samal ajal märkmeid – aga vanasti sellist luksust ju ei olnud.
Tellija mõõtude järgi konstrueerisin suka lõike. Mustri joonistasin ise, kuigi hiljem selgus, et raamatus Hageri naine on see ilusasti skeemina olemas.
Proovisin kahe üsna erineva suka põhjal kududa ikka kaks ühesugust.
Mustri kahandamine pakkus parajalt peavalu: katsetasin mitu korda, enne kui lõpptulemusega rahule jäin.
 |
| Pärnumaa sukad |
Need sukad sain endale kudumiseks siis kui omanik oli nendega ise juba algust teinud. Ega see kõige mõnusam töö ole teiste alustatut jätkata, sest kudumise tihedus tuleb ju eelneva kuduja järgi paika sättida. Mina pidin veel tihedamalt kuduma kui ma harjunud olen.
Üks sukk, millel oli ka juba veidi mustriosa kootud, läks harutamisele kuni ühevärvilise alguseni.
Ja kuna sobivalt oli just Pärnu reis plaanis, siis leppisin muuseumiga kokku ja käisin neid katkeid Pärnu Muuseumis ka ise üle kaemas, et kas ikka on sellised nagu Muis-i fotolt paistavad.
Sukkadele kudusin tallakahandusega kannad ja viltuse otsakahandusega otsad.
 |
| PäMu _ 12014:1 E 111:1/T |
Aga kuidas ikkagi tuleb ühel just Võrumaa rahvarõivad valmis saanud inimesel pähe endale Ruhnu rosavamsa kududa?
Mõte tuli väga lihtsalt:
1. Ilmus Anu Pink`i "Ruhnu - kirjad kudujate saarelt" raamat
2. Käsin Rannarahva muuseumis kaemas Ruhnu kudumite näitust
3. Tekkis tahtmine midagi suuremat ja "rahulikumat" kududa
4. Oli juba olemas lõng, 6 tokki valget Saara tallevilla 12/2
5. Algas sügis, mingi kudumise projekt pidi ometi olema eelseisvateks pimedateks õhtuteks
6. Ostsin endale just selle kampsuni juurde sobiva seeliku:)
Kokkuvõttes tundub mõistlik põhjendus.
Avasin siis Ruhnu raamatu ja alguses lugesin eest taha ja tagant ette. Siis muidugi mõistsin, et nii lihtne see ülesanne ei saa olema kui ma ette kujutasin. Esialgu kudusin enda rahustamiseks tööproovi ja pesin selle ära.
Siis lugesin veel kord raamatu juhendeid ja igaks juhuks lugesin läbi ka sinise ja musta kampsuni juhendid ning töövõtted.
Kuidas töö kulges:
1. Mõõtsin ennast mitu korda! Numbritega on kerge eksida ja sama kerge on oma parameetreid kasvatada ja kahandada. Vahepeal mõõtsin ka kampsuneid, mis tundusid mulle proportsioonide poolest sarnased rosvamsale olevat.
2. Joonistasin lõike.
3. Arvutasin x korda silmuseid.
4. Asusin silmuste arvu järgi mustreid valima. Kuna ühtegi näidist kusagil Eestis vaadata võimalik ei ole, siis pidin piirduma raamatus olevate mustritega.
Esimesena kudusin tagumise tüki alumise, vikeldatud osa. Esimesena sellepärast, et esimese poole soonikut oleks olnud lihtsam pärast silmuste arvu järgi kohandada. Kudusin selle ringselt! Rõhutan seda sellepärast, et kampsunisse see jupp ei jõudnud. Lebab praegugi korvis.
Järgmisena sammuna pidin selle ringi lahti lõikama, kahe silmuse ulatuses mõlemad otsad ära keerama ja sämppistes üle tikkima. Vot siis see värk mulle enam ei meeldinud. Nikerdasin selle sämppiste valmis, aga need turritavad lõngaotsad riivasid silma. No ei olnud ilus! Võib-olla kui oleksin selle jupi ennem ära pesnud ja veidi vanutanud oleks tulemus parem olnud, aga siis oleks pidanud vardad välja sikutama, sest nendega koos ju pesta ei saa.
Arvan, et siis tuli mu töösse paus nr.1. Kuna silmuste arvu sain klappima, siis kudusin rahustuseks selle esiosa soonikuriba valmis.
Katse 2. Otsustasin, et koon selle vikeldatud serva uuesti, aga edasi-tagasi ja serva teen 2 silmust ripsi. Võtab vähe kauem aega see tagasiridadel vikeldamine, aga tulemus on kindlasti parem. Oligi.
Mina kudusin nii esi- kui ka seljatüki eraldi. Ma ei ole väga vilets arvutaja, aga terve kampsuni silmused ühele vardale ajada (umbes täpselt 450 silmust) ja seda siis kududa tundus ka kätele paras koorem. Ja õige otsuse võtsin vastu.
Siis kasutasin raamatu abi, arvutasin ja kudusin, kahandasin ja kasvatasin. Oli saabunud mõnus kudumise aeg, muster kulus ruttu pähe ja kõik kulges mõnusas tempos. Ei mingeid pöidlaid ja muud seesugust nikerdamist:)
Esimesena kudusin valmis millegipärast esiosa. Tõenäoliselt selle kaelaava pärast. Täpselt ju ei teadnud kui avar see siis lõpuks tuleb. Kahandasin 1 silmuse igal real ja kudusin ühtlasi valmis ka õlgadel olevad viklid. Jällegi paras ports arvutamist, sest kaelaava sügavus pidi andma õlakirja täpse silmuste arvu. Ja klappima pidi see ka kampsuni pikkusega. Lõpptulemus tundus paraku minu pea jaoks väike olevat. Saabus paus nr 2.
Vahepeal kudusin valmis varrukad. Ringselt. Mitte küll päris valmis, ühe varruka viimasel real olev varras ootas vist terve kuu, millal ta pääseb nende silmuste hoidmisest. Varrukad allusid arvutamisele lihtsamini, ainuke tagasilöök oli teise varruka poole pealt murdunud ringvarras, nii et pidin maanduma 19.sajandisse ja lõpetama töö sukavarrastega.
 |
| Varrukad |
 |
| Varrukasuukiri |
Vahelepõige varrastest. Ostsin 5 erineva pikkusega 1,5mm ADDI metallotstega ringvarrast, millest 2 maandusid lõpuks prügikastis, sest lihtsalt murdusid ära. Aga muidu väga heade otstega vardad sellisele kudumile.
Poole kudumise peal vaatasin, et ka valget lõnga võib puudu jääda. Kuna olin selle kunagi ostnud ühe kooli projekti ülejääkidest, siis meenus, et sama partii lõnga võib veel ühes Ida-Virumaa käsitöönurgakeses leiduda. Ja nii oligi, sain sealt 2 tokki täpselt samast partiist lõnga juurde.
Haarasin jälle kätte selle liiga väikese kaelaavaga esitüki ja harutasin vikeldatud õlad üles. Pean ütlema, et see ei olnudki nii lihtne. Lõng ei allunud harutamisele üldsegi hästi, samas kui ma seda sämppistet tikkisin, siis oli mul küll vastupidine arvamus.
 |
| Vikeldatud õlad |
 |
| Esiosa |
 |
| Seljaosa |
No nii. Kõik tükid valmis, pestud, vormitud ja kuivatatud.
Nüüd oli vaja tahtejõudu, et käärid oma kudumisse sisse lüüa, ringid tasapinnaliseks lõigata ja õmblema asuda. Kuna ma õudselt seda harunemist kartsin, siis otsustasin esmalt kampsuni õlad kokku õmmelda ja alles siis tükid lahti lõigata. Jälle õige otsus. Peale lõikamist hoidsin kampsunit väga hellalt ja õmblesin küljed käsitsi tikkpistes kokku. Masinaga ma seda õmmelda ei oleks julgenud.
 |
| Kas lõigata kohe? |
Arvan, et need kõik nee mõttepausid ja seisakud olid väga head seedimiseks ja planeerimiseks.
Põhimuster: Ruhnu Muuseum RrM RuM 910 E 410
Õlamuster: Nordiska muuseum NM.0145001
Varrukasuukiri: Eduard Sellekese ERM Fk 839:9
Lõng: Saara tallevill valge ja tumesinine.
Lõnga kulu umbes 400 gr (unustasin kaaluda, kampsun läks külmutamisse), vardad 1,5mm.
Seoses rahvarõivakooliga olen kudunud mitu paari erinevaid rahvuslikke sukki. Valdavalt on need sukad pärit Võrumaalt, kuhu kuuluvad ka minu meisterdatud Karula rahvarõivad.
Olen viimasel ajal nii palju kirjutanud ja sellepärast tulevad kõik jutud üsna konkreetsed ja napisõnalised.
 |
ERM-is olevad Urvaste sukad. Allikas: ERM A 573:107/ab |
 |
| Minu kootud sukad |
Materjaliks Teksrena 100% villane pleegitamata valge lõng jämedusega 7/2, vardad 2,5 mm, kanna kudusin varrastega 2,25 mm.
Püüdsin teha võimalikult sarnased sukad vaatamata sellele, et juba originaalid ise olid erinevad. Tegelikult pusisin ikka mitu korda (arvan, et kokku kudusin vähemalt 3 sukka), et muuseumi eksemplaridele võimalikult sarnased tuleks ja alles peale mitmekordset arvutamist, kudumist ja harutamist avastasin suurendatud fotolt, et voilaa, see sukk, mida mulle muuseumis näha ei toodud, oli pikem kui see, mida ma hoolega mõõtsin ja dokumenteerisin. Peale seda avastust loksus kõik paika ja sukad said minu mõõtu. Olen nimelt keskmisest pikem inimene ja kui mulle mõni muuseumi ese peaks selga või jalga mahtuma, siis ilmselt on see kuulunud mõnele mehele.
 |
Sukakatke. Allikas: ERM EAp 157 EA 39:1/11-451 |
 |
| Minu kootud sukad |
 |
ERM-is olevad Hargla sukad. Allikas: ERM A 509:5612 |
 |
 |
ERM-is olevad Simuna sukad. Allikas: ERM A 509:3263/ab |
 |
| Minu kootud sukad |
