... ehk tegelikult ikka hommikumantel, kuigi kantud saab seda ka õhtul. Eelmine, õmmeldud Hommikumantel, hakkas oma värskust kaotama ja seekord otsustasin kudumise kasuks, sest mida muud üks kudumissõltlane teha soovib kui kududa, ikka kududa. Tundus selline rahulik ja kestev protsess ja oligi, ikka väga kestev.
Lõngad ostsin juba eelmise aasta suvel, oli vist selline mitte 5+ suvi ja ehk lootsin siis algust teha. Materjali ostmisel oli mitu kriteeriumit - mitte väga paks, et ei tuleks selline mitme kilone raudrüü, kindlasti puuvillane ja merseriseerimata, seda just pehmuse pärast.
Alguses mõtlesin ka ühevärvilise lõnga peale, aga teades, et selle hõlstiga viibin ma ka ka hommikusöögilauas, siis järele mõeldes tundus see ikka väga ebapraktiline. Ega ma nüüd väga suur mäkerdaja ka ole, aga ikkagi...
Visioon oli peas valmis. Lilled alla äärde, külgedele ja seljale.
Nagu pildilt näha, kudusin jälle kõik ühes tükis ja kiirelt see kudumine ei läinud, ikkagi peaaegu 350 silmust ja kõigest 2,5mm vardad. Aga tööprooviga tegin enda elu lihtsamaks ja ei pidanud algust mitte ühtegi korda harutama. Vot see on tase st. et ei pidanud harutama.
Kahjuks ei saanud seda hommikumantlit üleni pitsilist kududa, sest siis oleks tema kandmine eeldanud, et selle all on kogu aeg veel mingi riietus. Sestap muster siis külgedel...
Muster topeltpiibelehekiri raamatust "Haapsalu sall". Olen sealt ühe motiivi rivvi pannud ja mulle tunduvad need nagu tulbid. Ise kutsungi seda tulbikirjaks.
Kohe ma seda kandma ei saanud hakata, sest puudus vöö ja sellist igavat asja ma diivani peal istudes ei olnud nõus kuduma. Tuli oodata pikemat autosõitu ja isegi distantsil Tallinn - Pühajärve -Tallinn ei jõudnud ma seda päris valmis, mingi 20 cm jäi ikkagi kodus kudumiseks. Aga sellel ajal oli võimalus uue asjaga harjuda, mul polnud ju ennem sellist kootud hommikumantlit olnud.
Tänaseks võin öelda, et tasus kudumist - mõnus, soe ja pehme, parem kui kangast õmmeldud.
Lõnga kulus 650gr ja vardad 2,5mm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar