reede, 29. detsember 2017

Klassika

Varsti ongi juba liiga paras.
Mõnda asja koon ma ikka üle mõistuse kaua. Või mis ma koon, tegelikult kootud on ühe jutiga, aga nööpe võin ma alles aasta hiljem külge õmblema hakata, see tundub lihtsalt nii jube töö olevat.

No ja ega karjuvat vajadust sellise vesti järgi ei olegi kui su laps käib "koolivormi" koolis. Millal sa ikka tuled koju teist vesti selga panema? Nii jäävadki ainult sünnipäevad ja pühad. Õnneks on neid külas käimisi aasta lõpus omajagu ja eks ma siis paar nädalat tagasi viimased pisted tegin, et keegi jõuaks vähemalt pildile paraja vestiga.



Vahelepõikena olgu öeldud, et ega ma seda talle ilma isikliku järelvalveta selga annakski. Sest nii palju kadunud ja uuesti üles leitud esemeid ei ole ma kuulnud veel kellelgi olevat. Üks väga hea minu kootud müts ongi lõplikult läinud. Teised esemed tulevad ikka ka kuid hiljem välja.
Õnneks tõi Jõuluvana meile 5 andurit, mida norm. inimene paneb võtmete ja telefoni külge, aga millega meie saame varustada oma lapse riided ja koolikoti ja lapse enda.



Miks ma üldse sellise vesti siis kudusin? Esiteks, lõnga kogus oli piiratud - umbes 240 gr ja muuks seda poleks jagunud. Teiseks oli see just selline vesti lõng, peenike, soe, aga veidi torkiv, omast käest proovitud.

Tegelikult on see vest kootud teise ringi lõngast st. see oli varem minu enda hall vest, mis oli aja jooksul millegipärast kokku tõmmanud. Naerukoht.

Aga huvitav on tegelikult see, et sellest 250gr oli mul täitsa normaalse suurusega palmikutega vest ja nüüd sai peaaegu sama koguse lõngaga - 230gr -  hulga pisemale inimesele vest. Päris tihti imestan, et kuidas eelmise põlvkonna riided ei mahu enam uue põlvkonna sama vanade laste selga.





Lõng Titan Wool Winner, täitsa villane. Kui on ikka kvaliteetne lõng, annab seda mitmeid kordi üha uuesti kududa. Tegelikult, ega ma kolmandat korda millestki midagi uut vist ikka kudunud pole, aga teist korda kindlasti ja üsna palju. Muidugi peab see olema minu enda ostetud lõng, siis tean kindlalt ka 100 aastat hiljem selle koostist. Muidugi mitte peast, vaid paberilt.

Ühe asjaga panin muidugi puusse. Ei teinud enda vestist pilti ennem kui harutama hakkasin. Aga eks sellel hetkel kui lõpuks see uue vesti mõte tuli, asusin kiirelt harutama ja kordagi ei sähvatanud jäädvustamise mõte.



Selja tagant selline. Leidsin ühe mõnusa peene keeruga palmiku mustri.


Kaua sa pil-dis-tad???

neljapäev, 28. detsember 2017

Hipsteri sall


Vahepeal on palju vett merre voolanud, palju õhku ära hingatud ja igasugu laatu väisatud. Koon ikka kogu aeg, tõesti kogu vaba aja, aga midagi erilist näidata ei olegi.

Tundub, et täitsa tavaline sall hakkab jälle moodi minema. Olen teisi selle aastal juba mitu eksemplari kudunud, aga mõni on ikka nii tavaline, et imelik on isegi pildistada ja blogisse panna. 

Suure tõenäosusega on salliprobleem selles, et normaalsest materjalist, noh sellisest mis ikka peale kandmist ka ilus on ja normaalse hinnaga neid saada pole.

Ja ega isegi päris ideaalset lõnga pole saada. Ega kõike kohti jõua muidugi läbi tuulata, aga kuna soov oli just esmajärjekorras beež värv ja teiseks jämedam lõng, siis kahanes valik kohe peaaegu olematuks. Peale tavalise salli on ka beež värv alati in. Kolistasin terve kuu mööda lõngapoode ja otsisin beeži, kobedamat, mitte torkivat lõnga. Nühkisin vastu kaela, tegin pilte ja suhtlesin. Vahepeal soovitasin isegi poest valmis sall osta.
Aga ... lõpuks valiti selline lõng: 25% alpaka, 25%vill ja 50% polüakrüül. Sellest lõngast tuli täpselt selline sall nagu soovitud. 




Aga ega see sirge asja kudumine nii kiirest läinudki. Omajagu võttis aega õige laiuse katsetamine, tegin oma 4 proovi enne kui rahule jäin. Kuna vardad olid ka üpris jämedad, 8mm, siis iga mustrikord muutis salli laiust mitu sentimeetrit. 





Mustri leidsin enda riiulis olevast kudumise raamatust. Kuna tütar näitas, milline see sall võiks välja näha, siis kusagilt mälusopist meenus, et midagi taolist ma olen näinud, aga pole veel kunagi proovinud kududa. Ja peab tunnistama, et see muster oli väga õige valik.
Sellest ka igapäevane jututeema koolis - kõike ei saa pähe õppida, tuleb osata õigest kohast vaadata.



Narmastele kulus ka posu lõnga, nagu ikka.
Salli pikkuseks tuli 2m ja lõnga kulus peaaegu 400gr.
Miks ma just sellest sallist kirjutan? Tundub, et õnnestus - omanik ja tegija on mõlemad rahul.