pühapäev, 9. november 2014

Siniste lilledega rätt


Uskumatu, aga hea tahtmise korral saab kõik kord pildile. See ongi vaid kätte võtmise asi.
Minu pika kirjutamis pausi tingis vana tehnika kasutuskõlbmatuks muutumine ja minu kõrgendatud nõudmised fotodele. 
Siin vaatamiseks Dropsi baby alpakast rätt, kootud aasta alguses.


Mõnus, pehme, enda kombineeritud mustriga. 
Minu rätimustrid peavad veel siiani olema ilma keskmise jutita st. kasvatamine toimub vaid servades. Sellepärast pean mustrid ise õigesse fassongi ümber joonistama. Pitsi kudusin kohe serva.
Venitamisel sain esmakordselt kasutada knit pro sallivenitusvardaid. Sallivenitus raami ma endale soetanud ei ole (ja enam pole vist vajagi) ja siiani toksisin kõik rätid ja sallid servapidi nõeltega plaadi külge kinni. Nüüd on palju lihtsam ja pitsi serv sai ilus teravatipuline. 


Lõnga kulus 250grammi. Mõõdud laiusesse 150cm, kõrgus 83cm. 

esmaspäev, 4. august 2014

Selle suve mütsid





























Selle suve teine pool on ikka nii palav, et villane lõng ei taha hästi mööda sõrmi libiseda. Sellepärast otsustasin mõned puuvillased mütsid kududa. Et kui tuulisemaks läheb,  hea kohe pähe tõmmata. Piltidel iga "mees " oma isikliku mütsiga. Kokku kudusin neid 6 tükki. 



Mütsid kudusin merseriseerimata puuvillasest ja puuvilla-bambusesegusest lõngast. Tundus palju pehmem ja ihusõbralikum ja see tunne ei olnudki petlik. Lõnga kulu nagu tavaliselt ühele mütsile umbes 70-90gr. 


Kõige rahulikum modell meie uuel kruiisilaevade sillal.

neljapäev, 1. mai 2014

Jänkud

No nii, midagi lõbusamat.
Oleksin vahepeal nagu kuul käinud. Mitte midagi ei mäleta, kuidas ja millest olen kudunud. Tegin üldse mina selle portsu kampsuneid sellel talvel? Lugesin kokku - 8 tükki. 
Veel pool aastat tagasi kirjutasin kudumise ajal kõik üles ja kohe peale asja valmimist ikka korralikult ümber, et oleks hea lugeda, kui midagi sarnast uuesti kududa tuleks. Nüüd pole ümber kirjutamiseks enam aega ja paraku ei suuda ma paljusid asju enam nende kritselduste hulgast, mis kudumise ajal tunduvad nii lihtsad, et paari kriipsuga vaid üles tähendatud, enam hiljem mitte mõhkugi aru saada.
Vahin nüüdki portsu pabereid ja püüan midagi meenutada, kuigi kampsun valmis just-just enne Ülestõusmispühi.

Algas lugu sellega, et paluti kampsunit jänese pildiga. Minu viimane kootud pildiga kampsun jäi raudselt eelmisesse sajandisse. Ise ei oleks ma sellist asja ette võtnud ja aega oli umbes 1 kuu. Aga nüüd olen väga rõõmus, sest sai ka piltide kavandamine ja kudumine uuesti meelde tuletatud. Ja õnneks on tänapäeval kõige selle jaoks hulga lihtsamad võimalused. Mitte mingi millimeetripaber.

Kõigepealt läksin siis lõnga otsima. Põhivärv oli enam-vähem ette antud ja lõng pidi minu arvates olema midagi siledamat ja muidugi mitte torkivat. Kindlasti pidi värvivalikus olema ka valge ja mingi beež või hall toon. Jõudsin jällegi Supremoni.

Siis pilt. Nüüd pannakse mu pea küll pakule, aga teha pole midagi. Kuna oli nii kiire, siis ise ma jänest disainima enam ei jõudnud hakata. Pidin kindla peale minema, võtsin pinterestist ühe jänesepildiga kampsiku ja tellija soovil joonistasin selle pontsakamaks.

Nüüd tuleb minu jaoks huvitavaim osa. Ega lihtsalt selle pildiga kudumise ajal midagi peale hakata ei ole. Kuidagi tuleb see lõnga ja varrastega vastavusse viia. Alguses olin ikka üsna nõutu ja vaid mõtlesin (õnneks ei jõudnud jalgratast leiutama hakata). Mõtlemise ajal kudusin lihtsalt ühe lapi, millelt ridu ja silmuseid lugeda.
Siis meenus, et olin kunagi alla laadinud mingi programmi kudumislõigete jaoks. Otsisin tookord nimelt sellist paberit, millele vajaminevaid lõikeid õiges ridade ja silmuste vahekorras peale joonisatada. Õnneks leidsin selle üles, süvenesin veidi ja huups, nii lihtne see oligi. Lugesin oma lapi 10x10cm pealt ära silmused ja read, jagasin need omavahel, sain mingi suhte ja selle järgi otsisin tabelist vastava ruudustiku ja printisin lehed välja. Siis kleepisin kokku ja joonistasin jänku peale. Oligi lihtne.
No ja kudumine, sellest ei maksa enam rääkidagi. See oli juba käkitegu. Lipsu polnud ma ka ennem teinud (mida ma üldse kudunud olen, kõik oleks nagu esimest korda), aga polnudki nii hull kui kartsin.
Roosat lõnga läks 8 tokki,  valget ja beeži  1 tokk.

Lilleaed

Sellised rõõmsavärvilised lilledega kampsikud said endale kaks tüdrukut. Pildil tunduvad teised päris suured, aga tegelikult olid ikka pisikesed, umbes poole aastastele lastele. 
Muidu anti kudumisel vabad käed, vaid beebiroosasid  kampsuneid ei soovitud. 


Muster jälle see lilledega, mis mulle ikka väga meeldib. Eks tema kasvatamine ja kahandamine on veidi keerulisem, aga saab hakkama. Külgedele õmblusi ei teinud ja varrukad pidin selle mustri puhul otsa õmblema. Kandid kudusin külge nagu ikka. 


Lõngaks valisin Supremo ja kantideks Dropsi Baby merino, sest sealt valikust leidsin lihtsalt kõige sobivama värvi. Olen Supremost ennegi kudunud ja selle pehmus on just ideaalne lastele. Kirjut lõnga kulus kahe kampsuni peale kokku 250gr ja kantideks 50gr (alla selle osta lihtsalt ei saa). Varras 3 ja 3,5mm.

teisipäev, 25. märts 2014

Silmuste arvu määramine




Leidsin oma raamaturiiulis seisvast raamatukesest midagi väga vajalikku kudujatele, eriti algajatele, kes päris tihti uurivad, et mitu silmust pean ma üles looma, kui tahan nii suurt asja kududa. Oli kohe võimalus ka kontrollida ja töötas küll.

Ega mul endal selle tabeliga üksvahe midagi teha poleks olnudki, sest mulle ei meeldinud kohe üldse neid proovilappe kududa. Võib-olla tuli see tõrge koolist, sest seal sai neid tehtud ikka kümnete kaupa, praegugi teised veel kastides alles.

Pean ütlema, et ma pole kõiki neid vanu brošüüre leht lehelt läbi lugenud ja sellest on kahju. Võib-olla leiaks veel midagi kasulikku. 

neljapäev, 20. märts 2014

Selle aasta mütsid




Selle aasta mütsid tulid siis sellised.
Kaks esimest neist saadaval http://www.estgild.com/.


Täitsa tavaline kampsun




 Pealtnäha tundub üks täitsa tavaline ja lihtne kampsun, aga vaeva nägin ma millegipärast omajagu. Tahtsin kududa sooja ja paksu, aga mitte kohmakat kampsunit.  Sellepärast kudusin nn. kahevärvilist soonikut, see on piisavalt elastne ja kokkuvõtteks tuli kampsun ikka selline, nagu ette kujutasin.


Kasutasin Dropsi pruuni Baby Merinot ja  beeži Alpakat, pealpool on mõlemale juurde pandud valge peenvillane lõng. Valge lõnga võtsin lisaks, et pruuni ja beeži vahelist kontrasti hajutada. Aga kahevärvilise sooniku alumine pool on ainult pruun. Nii kampsuni kehaosa kui ka varrukad kudusin  ringselt ja kuna alguse leiutasin muidugi ise, siis pidin ka raglaani kokkuvõtted  vastavalt parem ja pahempidi silmustele ise välja mõtlema. Valmis ma ta sain, aga vaatamata tehtud märkmetele on midagi täpsemalt raske kirjeldada..

Sooniku kudumine varrastega 3mm, muu 4mm.
Kampsuni kaal 370gr. 

Sinine kilpkonn on lapse kätetöö keraamika ringis.

kolmapäev, 19. märts 2014

Yupi tekk

Nagu näha, lõppesid minu kirjutised koos eelmise aasta viimaste päikesekiirtega. Eks see kripeldab mul sees, sest kudunud olen ma kogu aeg, aga see pildistamine ... Ja enamus kudumeid tundusid teistele näitamiseks liiga tavalised. Asun nüüd viga parandama.



 Sügisel oma lõngavarusid tuulates leidsin ikka igasugu kõrvale pandud jääke. Ja nagu teada, ega nendest jääkidest midagi eriti kududa ei saa, sest alati jääb midagi puudu ja siis tuleb jällegi varusid täiendada. Vähemalt nii kehtib see minu puhul. 
Midagi paremat ma sellel hetkel välja ei mõelnud, kui üks korralikkude mõõtudega korralikust materjalist soe tekk. Sellest tuli üks ühe koha peal kootav töö, sest lõpuks ole see päris suur ja  raske.


Alustuseks valisin välja sellised värvid ja muidugi jäi kõigest puudu. Otsisin siis siit ja sealt materjali juurde st. midagi harutasin ülesse ja ka taaskasutusest sain paar väga head tuttuut lõnga juuurde. 
Kudusin sisse kõik piisavalt pikad jupid. Rea algusesse ja lõppu leiutasin mingi võtte, et narmas üles ei hargneks ja nii ma rida realt seda leiutasin ja kudusin. Peenema lõnga puhul kudusin 2 otsa kokku.
Vardad 7mm, 200 silmust. Mõõdud tulid 150x150cm ja lõpuks kaalus tekk 1600gr.



Magada selle teki all on väga mõnus ning soe ja lapse lemmik on see ka, eriti kui teleka ees lebada on vaja.