esmaspäev, 27. detsember 2010

Eriku kampsik


Siin kampsik koolipoisile. Modelli polnud käepärast võtta, nii et lavastatud pildid tulevad ehk hiljem.
Mida lisada? Ei midagi uut.
Lõng ja vardad samad, kudumise põhimõte sama, vaid värvid uued.
Seekord lõnga kulu 400gr.

Jürgeni kampsik II

Nagu näha, talve jätkub ja soojad kampsikud tulevad ikka ja uuesti. Sõber Jürgenile sai kootud uus triibukampsun, ikka pikem ja laiem kui eelmine.

Lõng taas kord Schachenmayr`i Extra Merino ja ka värvid juba nähtud, kuid mis teha, valikut eriti ei ole. Vardad nr.4. Lõnga kulu 300 grammi.

Seekord leidsin sobiva modelli lähedusest ja nagu piltidelt näha, hakkab ta oma rolliga pikkamööda harjuma. Pildid tehtud aasta kõige lühemal päeval koos imelise Scarletiga, keda õnneks näha ei ole.

Kui oled leidnud midagi vajalikku, ära pelga, võta ühendust.


Pärlitega randmesoojendajad


Randmesoojendajad on nii kroonilisele kudujale kui ka teistele, kelle randmed kõva koormust saavad, meie parasvöötmes vägagi vajalikud kaunistused.
Sellisele järeldusele tulin paar aastat tagasi ning need pärlitega randmesoojendajad ongi kootud juba ammu-ammu. Ja kuna otsustasin oma nii öelda poolikute asjade kuhja vaadates, et sellel aastal küll midagi uut ette enam ei võta, vaid katsun olla eriti tubli ja proovin vähendada poolikute tööde virna, siis tuli oodata ära vähegi valgem päev, otsida välja nõel ja valmis ta oligi.
Eks kõik olegi kättevõtmise asi.
Lõngaks mitmekordne peenvillane nn. Haapsalu salli lõng, pärlid leitud vanadest tagavaradest.

kolmapäev, 15. detsember 2010

Must tuunika ehk vääääga pikk vest


Ühel eneseületamise päeval, tuulates ja tuulutades oma käsitöökirstu sisu, leidsin eriliselt palju enam-vähem ühesuguseid musta lõnga jääke. Ja kuna talv oli tulekul, otsustasin need seekord pikemaks vestiks kududa.



Et lõngad olid ENAM-VÄHEM ühesugused, valisin sellise mustri, kus üleminekud eriti silma ei paista. Muster on tegelikult Haapsalu salli äärepitsi kiri, mis moodustab kududes laineid ja see mu soov oligi. Eraldusribad kudusin Gedfira angoora- ja meriinosegusest lõngast.

Nagu ette oli arvata, siis ainult nendest jääkidest oleksin saanud ühe pisikese rinda katva vestikese, nii et lõnga tuli juurde osta ja täitsa mehiselt. Kuna kõik jäägid olid meriinovillast, siis lisa tuli sama - Cervinia Merino. Kogu kaal peaaegu 300grammi, vardad nr.4.

Peale märjakskastmist sai pikast vestist väga pikk vest, mis oli üllatus isegi mulle. Õnneks meeldiv üllatus.

neljapäev, 9. detsember 2010

Haapsalu salli kursus


Läbisin Aime Edasi juhendamisel Haapsalu salli kursuse, mis kestis kahel järjestikkusel õhtul. Eelduseks oli muidugi kudumisoskus, sest ega muidu see nii libedalt poleks läinud.
Sain kõvasti targemaks ja just sellel alal, mida raamatus kirjas pole. Mul oli nimelt probleem, kuidas seda lõnga üleüldse kududa. Ja võin öelda, et I proovilapi kudusin kodus uuesti. Jah, selles see nipp seisneski, et ma ei osanud seda lõnga lihtsalt kududa.
Õppisin juurde ka ühe uue viisi viimase rea mahakudumisel. Oma sallide kudumisel olen ikka püüdnud kasutada just neid võtteid, mida olen Haapsalu sallide kohta leidnud. Enne "Haapsalu salli" raamatu ilmumist otsisin neid muudest vanadest eestikeelsetest kudumisraamatutest ja võin öelda, et mööda ma ei pannud. Keskosa ja äärepitsi alustamine ja keskosa lõpetamine olid mul ennem selged, uus oli äärepitsi lõpurida. Igastahes sain kinnitust oma seniõpitule.
Ja nüüd selle juurde, et milline on ikkagi Haapsalu sall. See peab olema kootud õigest lõngast ja äärepits peab olema külge õmmeldud. Äärepits peab olema kootud väljastpoolt sissepoole. Olen sellega täitsa nõus. Ja just nimelt õigest lõngast kootuna saabki selle äärepitsi ilusti külge õmmelda.
Õnneks ei ole mina oma salle Haapsalu sallideks nimetanud ja äärepitsi ma neile külge õmmelda ei olekski saanud, sest selliste karvaste ja pehmete lõngade puhul oleks see pea võimatu.
Selgeks sai ka see, et kõige tähtsam on õige lõng ja õiged vardad. Ilma nendeta ei õnnestu see üritus kohe kindlasti. Kudumisoskust ei hakka mainimagi.
See proovilapp ei pretendeeri üldsuse heakskiidule. Minu lõng ei olnud ikkagi kõige parem, sellest ka sellised viletsad nupud. Ning viimistlus jätab muidugi soovida, lihtsalt ei raatsinud rohkem aega kulutada. Aga tehniliselt on kõik selge ning salli kududes tuleb ju ka hing sisse panna. Ja eriti palju peab olema vaba aega ja tahtmist, sest kui Haapsalu salli meister koob ja viimistleb ühte eksemplari 2 nädalat, mis siis veel minust rääkida.

teisipäev, 30. november 2010

Jõulusokk


Oli kord üks ilus punane kampsik sik-sakkide, palmikute ja nuppudega. Aga kandmiseks ta eriti ei sobinud, sest talle meeldis torkida. Lõppude lõpuks sai tema vaatamisest ja hoiustamisest villand ning ta harutati üles.
Teisel ringil on lõng kootud juba kaheks vestiks ja sääristeks, aga kotitäis kerasid on veel alles.
Otsustasin siis nendest ühe jõulusoki valmis meisterdada. Mõeldud - tehtud.

Lõng on Novita Superwash (on kuri kahtlus, et sellist nad enam kindlasti ei tooda), kulu 90 grammi ja vardad nr.3. Kudumisel tegin paar mittetraditsioonilist võtet, et muster kulgeks ilma silmaga nähtavate jõnksudeta.

Arvan, et üllatusteks toomiseks sobib ikka ja ehk tuleval aastal jõuab neid veel kududa.

esmaspäev, 29. november 2010

Hugo kampsik

Jälle kampsiku pilt ilma omanikuta.
See on see aknalaual oma aega oodanud lõng, mis nüüdseks kampsuniks kootud ja tõenäoliselt juba omanikul seljas. Oranz (väike trükiviga) ja pruun värv olid emme sooviks, muu vaatasin ise kõrvale. Üldiselt hakkab meie lõngapoodide värvivalik üsna kesiseks muutuma. See värv, mida alles oli, võib järgmisel nädalal kui mitte päeval, juba otsas olla ja juurde enam ei tule. Kurb lugu.
Kampsik kootud Schachenmayri Extra Merino lõngast, mida kulus 170 grammi. Vardad nr.4. Kudumisskeem on ikka seesama, mis hoiab vormi ja venib koos lapsega. Kahjuks mitte lõputult.

reede, 26. november 2010

Mina ja vardad või vardad ja mina

Üht teist projekti ellu viies ja tuulates oma pere põhjatutes arhiivides, leidsin sellise pildi. Ausalt öeldes olin seda ju kunagi näinud, aga muidugi ammu ära unustanud.
See on päris kindlasti minu kudumistee algusaastatest, aga täpsema aastaarvu pean vist pliiatsist välja imema või otsima veel pilte ja ennast siis võrdlema. Aga see jääb edaspidiseks. Igastahes on see pildistatud väga ammu...

See on see uuesti kootud äärepits sinisele vesiroosi rätikule.
Asi lihtsalt selles, et kudusin sama mustrit, ainult et tagasiread paremalt poolt vaadatuna pahempidises koes st. kogu muster ripskoes. Loodetavasti hoiab paremini vormi.

Ekke kampsik

Enam- vähem samasugune ja samade värvidega nagu varemgi kootud, nii oli emme soov. Juurde lisatud vaid pikkust ja laiust.
Lõngaks Cervinia Mambo, vardad nr.5, materjali kulu laias laastus 300 gr.
Õnneks on saabunud just sobiv talveilm paksude kampsikute kandmiseks ja loodetavasti tulevad varsti ka pildid värske omanikuga.

teisipäev, 16. november 2010

Kaks sammu edasi, üks tagasi

Lubasin siin suure suuga portsu asjade valmimist, aga tundub, et kõik ei lähe nii kiirelt kui plaanitud. Poolikuid asju ma presenteerida ei taha, need kipuvadki siis poolikuks jääma või saavad hoopis vägisi lõpetatud. Olen vist ikka veidi ebausklik.
Aga pooleli on kaks salli, mis ootavad äärepitsi, siis üks triibukampsik ja üks vest. Ühe kampsiku lõng seisab puutumatult aknalaual ja ootab vardaid. Õnneks pleekimist karta ei ole, tundub et ma varsti ei tee üldse ööl ja päeval vahet.
Kõige lõpuks otsustasin ühe salli äärepitsi uuesti kududa. See muidugi ei ole kõige meeldivam asi, aga loodan, et lõpptulemus saab parem ja siis saan selle salli ära kinkida. Talv ju tulekul...
Ja tundub, et Mardilaada stress hakkab pisitasa üle minema. Mul on see stress sellest, et ma sellel aastal lihtsalt ei käinud seal. Aga võib-olla oleks pidanud. Tundub, et sellest rahvuslusest hakkab minu mõõt täis saama. Minul, kes ma seda rahvuslikku õppisin mitu aastat... Siis oli see harvaesinev ja eriline. Nüüd kõik kohad täis, ainult pabermähkmed on veel ilma triipude ja lilledeta. Mustrid, mis siis ei kutsunud kelleski esile erilisi hurraa hüüdeid, on nüüd viinud kõik pöördesse. Aga noh, see selleks...
Hakkan vist liiga teravaks minema.

Kui on meri hülgehall...

Kampsik väimehele. Selline ta siis on. Lumi tulnud ja pildid tehtud. Lisan selle pildi eelmisele jutule lihtsalt juurde.


Esialgu paremat pilti pole, aga panen siis selle näitamiseks, enne kui asi päris hapuks läheb. Kampsik ise valmis juba paar nädalat tagasi, kuid meie lühike päev teeb pildistamisest tõsise katsumuse ja kui sinna lisada veel nädalavahetuse sompus ja pimedad ilmad, tundub et tuleb oodata lume tulekut.



Seekord olin sunnitud miksima erinevaid lõngu, sest üheks värviks tundus kõige sobivam olevat just selline särav sinine - Titan Wooli Winner. Aga kõiki lõngu ma selliseid võtta ei saanud, sest seda marki meriino hakkab kohe kindlasti torkima. Enam ei viitsi katsetadagi. Helehall ja valge on Cervinia Super Tajmahal - tõesti super ning tumehall Filati MeRiKash.
Kokku kulus neid umbes 620 gr. Vardad 4,5.
Muud ei oskagi lisada. Jääme uusi pilte ootama.


esmaspäev, 1. november 2010

Randmesoojendajad

Endale kudusin sellised randmesoojendajad. Lõngaks jälle Cervinia Merino, kulu 60 grammi ja vardad nr.3.
Välja kukkusid sellised, nagu ette kujutasin. Eks järgmistega saab teha uusi katsetusi ja panna veidi vinti juurde. Tavaliselt tahaks muidugi juba töö käigus midagi muuta või uut proovida. Aga olen aru saanud, et selle harutamise ja muuutmise asemel võib värskeid ideid rakendada juba uute asjade peal.




Pildistada on musti esemeid praegusel aastaajal ikka päris keeruline, vähemalt minu jaoks. Sest siis kui kõik muu paigas on päevavalgus, kui kõige olulisem asi, lihtsalt otsa saanud.
Seepärast ka selline ühe käe pilt, teine käsi hoidis fotokat. Aga vähemalt on näha, et käeseljale olen ikka mustri ka nikerdanud - see on pajulehekiri. Just selline sirge ja raamistatud, nagu minu arvates sinna sobis.


pühapäev, 31. oktoober 2010

Pisikesed põlvikud

Siin kahed põlvikud.
Kootud Novita Woolist varrastega nr.3. Mustrit mingit polegi, on vaid kindel süsteem, kuidas kududa ja kahandada. Et sellised põlvikud lonti ei vaju, on selgunud nii oma kui teiste kogemustest ja eks sellepärast ma neid suht ühesuguseid vorbingi, kuni midagi veel ideaalsemat pole välja mõelnud või mõeldud.



Need veidi väiksemad.
Loodetavasti väikesed kandjad ja nende emme on rahul.

Väike lilla vest

Väike, aga vajalik vest põhjamaalase talvevarustuses. Pildistamine sooritatud nii öelda mööda minnes, sellest ka selline kodune taust.

Kootud Titan Wool Winner lõngast, mida kulus 110 grammi. Soonikud kudusin varrastega nr.3 ja mustriosa nr.3,5-ga. See lõng sobib hästi vestiks, aga mitte kampsikuks, sest mulle isiklikult tundub, et on päris parajalt torkiv.


Täpselt ei teagi mis mustri nimi on - vist kärjepind. Kasutasin palmikuvõtet ja kudusin kõik read parempidi. Ma nimelt harrastan ringselt kudumist, sest siis on lõngajuppe, mida peita, poole vähem. Kuna minu isu saab tavaliselt otsa kudumise lõppemisega, siis olen viimistluse värgi püüdnud endale teha üsnagi meeldivaks, et kogu kudumine sellepärast kuhugi aknalauale tolmu koguma ei jääks.

Lehemustriga müts

Kulub kõigest paar kuud ja ongi müts pildil. Nagu näost näha, ei ole see kerge ettevõtmine, kohati tundub, et kudumine on ikka tunduvalt lihtsam.
Esimese sellise lehemustriga mütsi kudusin juba paar aastat tagasi, kuid siis ei kuulunud minu kudumise juurde blogipidamine. Kogu kudumistöö sünteesisin omast peast ja olen seda mütsi ajapikku täiendanud. Ikka vastavalt vajadusele kord laiusesse, kord pikkusesse.
Selle mütsi kudusin Cervinia Merino lõngast (minu lemmik merino lõngadest), mida kulus veidi üle 60 grammi, vardad olid nr.3. Muster teada-tuntud lehemuster, mida on päris mõnus kududa ja mis sobib ka mütsiks ideaalselt, sest lõpetus kulgeb kuidagi loomulikult ja lihtsalt.
Olen selliseid mütse kudunud oma 5-6, aga jõuad sa siis kõiki neid pisikesi asju pildistada.

teisipäev, 12. oktoober 2010

Tark ei torma

Kuna praegu on käsil mitu kudumisprojekti korraga, siis ka nende valmimine toimub enam-vähem üheaegselt. Ja siis tulevad ka jutud ja pildid.
Olen otsustanud hoida töös mitu asja korraga, et oleks mõni nuputamise ese, mõni omaette kudumise ese ja mõni teleka ees kudumiseks. Muidu on ikka nii, et kui head lahendust kohe ei tule, kulub jupp aega ikka arutule katsetamisele ja harutamisele.
Ja et kudumissõltlase ohvreid peab ka vahete-vahel piinama, siis tähendab see sageli ootamist, millal keegi jõuab proovi tulla. Aga ka see aeg tuleb ju sisustada. Siis on hea võtta üks poolik kudumine ja oma närve rahustada.
Nii et - TARK EI TORMA.

Liisa triibukampsun

Mis siin ikka pikalt pajatada. Nagu allolevalt pildilt näha, jälle triibukampsun. Seekord veidi suuremale piigale ja kootud perspektiivitundaga, et jätkuks ka järgmiseks aastaks. Eks näis kui ruttu Eesti lapsed eest ära kasvavad.





Lõngaks enamjaolt Schachenmayri Extra Merino - 100% meriinovill ja valgeteks triipudeks Cervinia Super Tajmahal - kašmiiri, siidi ja merino superfine segu. Seda sellepärast, et ühte lõnga lihtsalt valget ei olnud.


Kudusin varrastega nr.4. Triibustik ja soonestik on ise sünteesitud.
Lõnga kulus 300 grammi ja seekord olid värvid ning kogused kindlaks määratud. Ma lihtsalt pidin sellega arvestama ja tulemus on siin.


Kevadised pibod

Siin on kaks juba kevadel kootud mütsi. Normanit näen sellega iga päev ja mõtlen, et tuleks pilt teha. Aga siis kui on käes fotokas, ei meenu mulle mu enda tehtud tegemised kohe mitte kuidagi ja jälle jääb pilt vormistamata.


Selle mütsi kudumisel kasutasin Cervinia Merino Superfine lõnga ja vardaid nr.3. Lõnga kulu umbes-täpselt 40 grammi. Kannatab kanda mitu hooaega.


See pilt on tõesti kevadel tehtud.
Aga oma üllatuseks avastasin, et lõngaks hoopis nn. Haapsalu salli lõng, mida minu varudes on kahjuks küll mitu otsa kokku kerituna päris paras ports. Olen neid aegamööda laste kampsuniteks kudunud, sest sellist vaeva nagu ennemuistsetel aegadel varrastega nr. 2,25 ei ole enam jõudu ega tahtmist suuremat kudumist ette võtta.

Korvid

Tegin prooviks väikese taaskasutus projekti. Et kas kannatab vanutada ja õmmelda ja jälle vanutada. Iseenesest kogu tegevus õnnestus, aga oli päris töömahukas ja aeganõudev. Just eriti see vanutamise pool.




Esialgu tulid sellised lihtsamad korvid, aga peas keerleb plaan midagi erilisemat teha. Esialgu jääb see siiski plaaniks, sest aknalaud on täis poolikuid projekte, mis tuleks siiski ennem lõpetada.


kolmapäev, 22. september 2010

Triibukampsikud

On saabunud võdisema ajav aastaaeg meie kaunil kodumaal. Ja sestap vajavad täiendamist kõik minu ümber tiirlevate laste garderoobid.

Siin kudumid puhkeasendis. Kampsun ja müts poistele.

Ja siin tüdrukutele. Sobivad lapsele pikkusega 80-90 cm. See suurus on muidugi umbkaudne. Ja venivad vastavalt ümbermõõdule.

Ja selline näeb kampsik välja seljas. Suutsin kinni püüda ühe modelli, aga ega see lapsepiinamine kerge ei ole. Ei lapsele, ega endale.



Kudusin need kampsikud ja mütsid Cervinia Mambo 100% meriinolõngast. Said pehmad ja paksud, vardad ikkagi nr.5. Hoiavad ümber keha ja venivad just parasjagu.

Lillega rombikirja beebitekk. White baby blanket

See beebitekk valmis juba augustis - suure suve ajal, just eriti sobiv puuvillase lõngaga mässamiseks. Aga praegu, sügisel, on piltide püüdmine aparaati kuidagi keeruliseks muutunud.
Kudusin selle teki Hjerte Blend Bamboo lõngast, mis sisaldab puuvilla kõrval ka pehmet ja sooja bambust. Kulus peaaegu 350 gr.
Tekk sai suuruseks 100x100 cm.

Keskosa muster jällegi "Haapsalu salli" raamatust ja äärepits pärineb "Pitsilistest koekirjadest".
Parasjagu nuppe ja mitte eriti keeruline kududa, muster kulus päris ruttu pähe. Ja siis läheb töö juba ludinal.
Tuli täitsa efektne asi, aga objektiivne hinnang tuleb ikkagi teistelt.

I knitted this blanket with Hjerte Blend Bamboo yarn, which includes cotton and as an extra a soft and warm bamboo. It took almost 350gr, size 100x100cm.

esmaspäev, 23. august 2010

Võtmehoidjad

Meisterdasin uute ideede ootuses mõned võtmehoidjad ja ripatsid.


Siin pallid ja...

...siin südamed.

teisipäev, 17. august 2010

Põlvikud Normanile

Et ma nüüd talve just ootaks, aga siis kui ta lõpuks saabub, on juba hilja midagi tegema hakata.
Kudusin lapsele pikad põlvikud, mis on eelnevate aastate ja laste peal testitud ja seisavad hästi jalas. Lõng - Austermann Step, vardad 2.5.

Silvia kirjaga valge sall

Suve alguses sain endale lõpuks komplekti väga häid vardaid, jälle Veimevakast. Tänu nendele õnnestus valmis nikerdada esimene nupuline sall.
Valisin kudumiseks Silvia kirja ja materjaliks angooraseguse lõnga. Vardad nr.5.
Sall sai päris kena ja korralikude mõõtudega - 75x160 cm ja muidugi on eriti ilus Silvia kiri.

Helelilla vesiroos


Käbi ei kuku kännust kaugele...



Muidugi jälle vesiroosikiri.

See rätt on kootud Filcolana villa- ja puuvillasegusest lõngast, mis pärineb jällegi Veimevakast-minu lemmik lõngakauplusest. Vardad nr. 4.

Äärepitsi kudusin kolme külge ja muster jällegi ´Pitsilistest koekirjadest`. Kuna mulle meeldib äärepitse kohe külge kududa, siis praeguseks on piirdunud minu servamustrite valik selle vana raamatuga. Esialgu ei ole olnud aega ise midagi leiutada.
Selle räti kudusin kingituseks. Loodan, et kandja rõõmustab.

Valge vesiroos


Sellel suvel sattusin vaimustusse vesiroosikirjast ja nii valmis mitu õlarätti. Selliseid valgeid ja pehmeid kudusin kohe mitu. Muidugi väikeste variatsioonidega ja kingitusteks.
Materjaliks Rowani puuvilla-, angoora- ja kašmiirisegune lõng, vardad nr.5. Keskosa mustriks kohandatud vesiroosikiri ja servaks muster ´Pitsilistest koekirjadest`.

esmaspäev, 14. juuni 2010

Sinine vesiroos


Vesiroosi mustriga rätik, mille kujundasin ise kolmnurka.
Lõng - Filcolana Merci, mis sisaldab nii puuvilla kui merinovilla. Sobib kandmiseks igal aastaajal, on mõnus ja pehme. Lõnga sain Veimevakast.
Lõnga kulus 150 gr ja kudumisel kasutasin vardaid nr. 4.



Äärepitsi mustri sain "Pitsilistest koekirjadest". Kudusin seda kahele küljele, et saaksin rätile parema kuju.

Heegeldatud triibukampsun


Jälle triibud, aga seekord heegeldatud.
Vaeva nägin kõvasti.

Kodus, tööl ja puhkehetkel


Olen maha saanud ka ühe suurema riidetükiga.
Ei ütleks, et seda teab mis kaua kudunud oleksin. Aga nuputamist nõudis see üksjagu, sest mustreid ja värve tuli kombineerida ja oma ümbermõõtudega sobitada.
Lõngaks suvine Hjertegarni Diamond cotton, vardad nr. 2,5. Lõnga kulu 400 gr. Lõng pärineb Veimevakast.





Koekirjad pärinevad nii vanadest kui uutest raamatutest. Valisin need vastavalt tujule. Vahepealsed triibud on soonikkoes.