Kooliaasta lõpp

Kooliaasta lõppes või parem oleks öelda tipnes kahe väljasõiduga. Organiseerijaks ei olnud õnneks mina ja seetõttu suutsin reisipaketti muidugi hulga mõnusamalt nautida.
See on muidugi omaette märkimist väärt, et olen kuidagi iseenesest mõistetavalt hakanud aasta lõppu arvestama jaanipäevast ja uut aastat 1.septembrist. Vahepealne aeg (st. suvi) on kui kaaluta olek ja uuesti iseenda leidmine.

No nii, esimene väljasõit piirnes Käsmu ja Võsuga.

Nostalgia Käsmus. Sinna tõmbab mind alati, midagi pole teha, lapsepõlve mälestused. Ometigi sain jälle samasse majja, kus kunagi ammu veetsin ühe kuu suvest ETKVL-i lasteaia!!! laagris. See oli muidugi mingi omaette nähtus. Arvestades asjaolusid, oleks me pidanud osa suvest nii ehk naa lasteaias käima ja eks sellepärast vist komandeeritigi lasteaed "maale". Kasvatajad pidid ju ka osa suvest tööl käima. Kas selline laager toimis rohkem kui ühe aasta, ma ei tea, sest tõenäoliselt viibisin ma seal kusagil vanema rühma suvel ja mälestused on vaid ühest suvest. Ja eks tee läks sellest majast edasi ETKVL-i pioneerilaagrisse paar krunti edasi, seal on praegu nüüd Lainela.

Meie esimese päeva sisustasid kooliga seotud hindamised ja sellest teistele midagi eriti huvitavat kirjutada pole, aga järgmisel päeval külastasime Jaanioja käsitöötalu ja Lillemantlite meisterdajat Janika Saart. Saime harjutada tikkimist, heegeldamist ja kuivviltimist ning kaasa muidugi kuhjaga teadmisi.

Vot, mis minu alustatud näputööst valmis tehti.

Nädal vahet ja uus väljasõit viis Jaani talusse Pärnumaal, kus esimesel päeval tutvustas Julika Roos meid mitmesuguste villatööde - sorteerimise, pesemise, noppimise, kraasimise ja kammimisega ning õhtul ka kedervarrega ketramisega.

Väga must vill pesuvannis 

Kraasimine. Minu vanaema kraasid.

Kammimine

Peale kraasimist ja kammimist hakkasime õppima ja harjutama kedervarrega ketramist ja korrutamist. Seda tööd peaks iga päev miinimum 10 minutit tegema, siis saaks lõpuks lihasmällu salvestatud ka. Ise võite arvata mitu korda ma seda teinud olen. 0. Ketramise ajal sai ise tunda, kuidas on erinevate villadega töötada. Mina sain hakkama paari meetrise efektlõngaga jupiga. 

Tublimad pääsesid ka voki ligi. Kuna mul kodus vokki! veel pole, siis piirdusin esialgu selle kedervarrega. Ja ega mul selle vokiga "vokkimiseks" oskusi polegi.

Kedervars ja minu efektlõng

Mõnel oli ikka väga mõnus

Teine päev: Indigoga värvimine.

Indigo lahus

See päev möödus Liis Luhamaa juhendamisel nii tempokalt, et pilte polnud mahti tehagi. Olen eelnevalt käinud Liisi taimedega värvimise koolitusel ja tema põhjalikkus tõmbab mind - midagi ei saa jätta juhuse hooleks, vähemalt koolitusel mitte. Kodus võib pärast ise erinevaid katseid korraldada.

Eelmisel aastal taimedega värvitud näidised

Sellel aastal minu indigoga värvitud lõngad

Võtsin seekord kaasa ühekordsed lõngad, sest nendega tekkis mul üks idee. Aga millal ma ülejäänud hunniku sellest mitmest kilost teist värvi värvin, see on küll esialgu teadmata. Ainult sinistest lõngadest midagi teha tundub ikka väga igav.

Orto värvid

Et jätkata unustatud värvimisega, sorteerisin ära emalt saadud keemiakombinaat Orto värvid. Õnneks olid peaaegu kõik värvid vähemalt ühe pakiga esindatud, kuid eriti suurearvuliselt oli  rohekaskollase pakikesi. Aga samas leidus ka kollakasrohelist. Värvinäidised olid kahjuks vaid paaril pakil ja seetõttu tuleb katse-eksituse meetodil saada teada kui palju erineb rohekaskollane kollakasrohelisest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et isu katsetada on olemas, kas ka tahtmist jätkub, see on iseasi, aga kõik on kättevõtmise asi.