Päikesepaisteliste päevadega hakkab tunduma, et kevade tulek ei ole enam mägede taga. Seepärast "vahelduseks" üks kevadise päikese kollane õlasall koos koheva lume ja tõelise talveilmaga.Värv sai valitud omaniku poolt ja on vägagi sobiv Vesiroosikirja kudumiseks. Vähmalt minu arvates täiendavad nii värv kui muster teineteist.
Õlasall on kootud Filcolana Arwetta merino lõngast - mõnusalt pehme ja soe. Taaskord hangitud Käsitööjaamast ja kulu oli veidi üle 200 gr. Vardad 4 ja 4,5.Seekord tuli õigel ajal meelde kaaluda ka salli üksikute osade lõngakulu ja nagu arvata oli läheb kõige viimasele, kahekordsest lõngast reale, mehine kogus. Seepärast see lõpetamine ongi alati parajalt närvesööv, et kas seekord jätkub lõnga või ei. Ja suuruse osas ei ole ma nõus kompromisse tegema, ennem ostan ikka lisa.
Keskosa mustriks niisiis ümber kujundatud Vesiroosikiri ja äärepits jällegi raamatust "Pitsilised koekirjad". Vesiroosikiri on omasuguste seas ikka väga kena ja seetõttu tuleb seda ikka ja jälle kududa. 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar