Pikk Beethoveni paus

Tundub, et olen rekordi löönud Beethoveniga võrreldes.
Pean seekord oma KÄSITÖÖ blogis teemast kõrvale kalduma ja selgitama sellise pika pausi põhjust.
Mis ikka muu kui suvi ja päikesepaiste ja heinamaa... Aga tõele näkku vaadates on väga palju aega kulunud aia- ja metsasaadustega tegelemisele.
Aga varsti-varsti on uued pildid suvel tehtust üleval ja hooaja võib alanuks tunnistada. 

Sirelikarva liblikakirja õlasall. Violet-colored butterflies shawl.

 Tellimustööna kootud sirelikarva õlasall on Filcolana Merci lõngast, mis ostetud Käsitööjaamast. Sisaldab võrdsetes osades merinot ja puuvilla. Olen sellest ennegi kudunud, on väga mõnus ja pehme ning sobib kandmiseks nii suvel kui talvel.

 Keskosa liblikakirja kudumist olen ka enne katsetanud ja mulle tundub see imeliselt ilus. Mustri kujundasin ise kolmnurka ja see pärineb raamatust "Haapsalu sall". Raamatu andmetel on see ainuke Haapsalu salli kiri, mille kudumisel kasutatakse palmikuvõtet.

 Äärepitsi kudusin kohe külge ja arvestades varasemaid kogemusi tegin veidi ümber. Sai päris lopsakas teine.
Kudumisel kasutasin vardaid nr.4,5 ja nii kulus lõnga 4 tokki. Seekord tuli valmis laiuseks 160 cm ja kõrguseks 100cm.

Ka satsiseelik on valminud omaenda kätetööna. 

Esimene boolero

               

Oma esimeseks booleroks võtsin päris kaua hoogu. Otsisin ja vaatasin neid igasuguseid, aga ühel olid varrukad liiga laiad, teisel liiga lühikesed ja kitsad ning üleüldse ma leidsin vist ainult ühe hästiistuva boolero.

See asjaolu panigi mind mõtlema, et kas asi on tõesti nii keeruline. Otsustasingi siis kududa ühe nii öelda proovitööna ja iseendale. Keerulist muidugi midagi polnud, tuli vaid vahete-vahel selga proovida ja olukorda kontrollida.

                                                                          

Pajulehekiri, mida ma seekord ümber ei teinud, pärineb muidugi võrratust "Haapsalu salli" raamatust.  Ühendasin vaid manseti sooniku triibud ja mustri omavahel ning jällegi ei mingeid õmblusi. Lõnga kulus 160 gr ja abimeesteks vardad  nr.3. 

Kudumine sujus üllatavalt libedalt ja eks sügise poole saa neid soovijatele veel meisterdada.

Esimesed triibulised

Varakevadine müts

Viimane aeg näidata üht varakevadist mütsi.
Tegelikult on mütsid minu nõrk koht. Olen neid ikka ja jälle muudkui kudunud ja kudunud ning veidi aja pärast jällegi ümber kudunud. Üks korralik peakate peab minu meelest ikka väga täpselt istuma, aga mütsidega juhtub tavaliselt see, et peale kandmist ja pesu muutuvad nad ikka tiba suureks. Aga kui on kvaliteetne lõng, kannatab ikka mitu korda ümber teha ja selleks olen ma alati valmis.
See on selle mütsi esimene ja seekord loodetavasti viimane kudumine.



Muster on teada tuntud lehemuster. Minu arvates väga sobiv pealae kahanduseks, ei mingeid liigseid krookeid. Serva kudusin seekord kahekordseks, välistades juba eos võimaluse liigselt venida. Lõngaks mitmekordne peenvillane, vardad 2,5 ja 3mm.

Uus tulemine. New coming

Nüüd väike, tagasihoidlik postitus eriti sisuka ja toimeka kevadperioodi ajal. Seekord tuleb juttu ühe korraliku õlasalli kasutegurist. Siin on pildid talvel kootud ja juba nähtud sallist, mida saab vägagi edukalt kanda ka jahedamatel kevad- ja suvepäevadel.

Enne õue astumist pistad kotti ja kui paistab tulevat jahedam tuuleke, keerad endale ümber ja tunned mõnusalt. Ei mingeid kortse ja erilist vaeva.

Eelduseks muidugi sobiv materjal, mis paljal ihul ikka soe, mõnus ja pehme oleks...

Vaata ka Kuusega kuubikukirja rätt.

Kevadele vastu

Viimasel nädalal on tekkinud tunne, et enne suurt suve külastab meid ka kevad. Sellepärast otsustasin enda ja teiste säärevarjude tagavara täiendada. Esimesed prooviks endale ja järgmised siis teistele. Esialgu tundub küll, et projekti nimi võiks olla APPI SAJAJALGSELE, sest pealtnäha väikesed asjad, aga aega võtavad omajagu või tundub see ainult mulle nii.

Lõngaks peenvillane, mitu otsa koos ja abiks sukavardad nr.3. Pikkust ka omajagu, umbes-täpselt 50cm.

Kuna esimesed säärised tulid enam-vähem vastavalt ettekujutusele, siis järgmised on kootud samal põhimõttel, vaid rombide ja palmikute vahekord on teine.