Eelmine talv sai Rakverest ostetud endale kaks rahvuslike triipudega puuvillast kangast. Ühest oli plaan õmmelda jakk ja see projekt teostus kiiresti. Lisandina lasin kõik võimalikud kohad neete täis pikkida. Pilt ise on tehtud juba aasta tagasi kevadel.
Aga see teine kangatükk, mille ostsin nii öelda väljapool plaani...
Tookord oli kaupluse valikus vaid tumedapoolsed kangad, aga suvi oli ju tulekul. Siis leiti mulle üks 70 või 80cm pikkune rest, mille ostsin muidugi ära, et endale ometi üks suvine sumadan meisterdada.
Kas need rõnga moodi sangad olid mul enne või hankisin need hiljem, täpselt enam ei mäleta. Aga minu kinnisideeks sai just ümber selliste rõngaste endale kott meisterdada. Ja veel ilma konkreetse lõiketa ning TRIIBULISEST riidest, mida oli vaid 70cm. Loodan, et rohkem ma sellist asja enam ette ei võta, vähemalt lähemal ajal mitte.
Algust selle kotiga tegin muidugi juba eelmisel kevadel. Küljed ja voodri sain kokku, taskudki sisse ja sangad külge, aga põhja juures jooksis ketas kokku. Olin nimelt küljed mingi imelise mõtte ajendil väga erilised lõiganud ja enam ei kujutanud ette, kuidas neid põhjaga kokku sobitada.
Kaua sa neid poolikuid silmade alla sattuvaid asju ikka näha tahad, kogu aeg muudkui kripeldab ja kripeldab ning soov on ikka kõik ideed realiseerida.
Lõpuks mobiliseerisin kuu tagasi ühel vabal momendil oma jõu ja läbi katsetamiste leidsin rahuldava lõpptulemuse. Triibud jooksevad igal pool ilusti kokku ja käe otsas näeb välja nagu kott ikka.
Meenus ka see, miks ma ei kasutanud ühtegi sellistele sangadele sobivat lõiget. Minu meelest olid vähemalt kõik need, mis minule ette sattusid, pehmelt öeldes väga imelikud kui mitte öelda koledad.
